Eksperdid: patriarhi valimiste tulemus võib olla üllatuslik

Eksperdid: patriarhi valimiste tulemus võib olla üllatuslik

Liberalismi ja kiriku avatust pooldav metropoliit Kirill.

Sel nädalal maeti Venemaa patriarh Aleksius II. Pärast matuseid seisab Vene õigeusu kirik paratamatuse ees valida endale uus eestseisja ja juht. Valik on määrava tähtsusega, sest sellest sõltub, milliseks kujunevad kiriku suhted Vene riigi ja kogu ülejäänud maailmaga. Kuigi kirikuringkonnad ise pole Aleksius II võimaliku järeltulija küsimuses seni veel sõna võtnud, on ajakirjanduses sel teemal ilmunud mitmeid spekulatsioone.

Üldjoontes toimub Vene õigeusu kiriku uue juhi valimine järgmise skeemi järgi: päev pärast patriarhi matuseid koguneb Püha Sinod erakorralisele istungile. See kiriku juhtorgan määrab kindlaks kuupäeva, mil peab kogunema Kohalik Kirikukogu (kiriku kõrgeim võim), kus valitakse uus patriarh.

Kuid enne kirikukogu toimumist tuleb veel kokku Piiskoppide (kõrgemate vaimulike) Kirikukogu – see kiriklik organ määrab vaimulike seast kandidaadid, kes esitatakse patriarhi ametikohale.

Käesoleva nädala kolmapäeval langetas Püha Sinod otsuse, et Piiskoppide Kirikukogu koguneb järgmise aasta 25. ja 26. jaanuaril, Kohalik Kirikukogu aga 27. – 29. jaanuaril. Uus patriarh pühitsetakse ametisse 1. veebruaril.

Vabameelne ja alalhoidlik suund

Praegu on Venemaa ajakirjandus üksmeelel, et peamisi pretendente patriarhi ametikohale on kaks. Nendeks on Moskva patriarhaadi kiriklike välissuhete osakonna esimees, Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill (Gundjajev, sünd 1946), kes esindab nn liberaalset suunda, ja Kaluuga ning Borovski piirkonna metropoliit Kliment (Kapalin, sünd 1949), keda peetakse konservatiivse suuna esindajaks.

Metropoliit Kirill on viimastel aastatel olnud Vene õigeusu kõrgem tegelane, kes on avalikkuse ees kõige sagedamini esinenud. Kuigi metropoliit Kirill on konfessioonide vahelise dialoogi pooldaja, pole ta kunagi unustanud Vene õigeusu kiriku huve.

Teeneid on sel osaval ja paindlikul diplomaadil rohkesti.
Mõned näited: hiljuti, kui tähistati Venemaa ristiusustamise 1020. aastapäeva, õnnestus tal nurjata Kiievi poliitiliste ringkondade katse luua Moskva patriarhaadist sõltumatu Ukraina autokefaalne õigeusu kirik; Lõuna-Osseetia konflikti ajal suutis ta säilitada head suhted Gruusia õigeusu kirikuga; ja oktoobris sooritas lausa triumfaalse ringsõidu mööda Lõuna-Ameerikat, luues tihedad sidemed sealsete õigeusu kogudustega.

Peale selle aitas metropoliit Kirill suurel määral kaasa Moskva patriarhaadi ja 1917. aasta enamlaste riigipöördest alates emigratsioonis olnud vene õigeusu kiriku leppimisele – vastav kokkulepe kahe kiriku ühinemiseks allkirjastati 2007. aasta mais.

Locum tenens – kohusetäitja

6. detsembril langetas Püha Sinod otsuse, et Kirill määratakse kirikupea kohustuste ajutiseks täitjaks (locum tenens). See tähendab, et ta täidab kirikupea kohuseid kuni uue patriarhi valimisteni. Asjatundjad väidavad, et see määramine annab tema kandidatuurile küll kaalu, kuid ei garanteeri siiski tema valituks osutumist. Nii näiteks valiti Aleksius II patriarhiks, ilma et ta oleks varem patriarhi kohuseid täitnud.

Kuid metropoliit Kirilli kasuks räägib veel asjaolu, et ta määrati ka vastutama patriarhi matuste korraldamise eest. Siinjuures tasuks meenutada külma sõja aegset praktikat, mil nn sovetoloogid määratlesid Nõukogude Liidu tulevase liidri selle järgi, kes korraldas surnud liidri matused.

Siiski on Kirillil ka omad väga haavatavad kohad. Nimelt on tal palju vastaseid. Siinjuures tasuks meenutada, et veel vaid paar kuud tagasi pani Anadõri ja Tšukotka piiskop Diomid (sünd 1961) anateemi alla nii patriarh Aleksius II kui ka metropoliit Kirilli. Viimast nimetas ta koguni reeturiks ja väitis, et Kirill “viib kogu Vene kiriku põrgusse”.

Piiskop Diomidi pahameele üheks põhjuseks olid Kirilli head suhted teiste ristiusu konfessioonidega, sealhulgas Vatikaniga. Metropoliidi osalemist oikumeenilistel foorumitel koos teiste kirikute esindajatega hinnati kui ketserlust.

Traditsioonide kaitsjast hall kardinal

Kuigi Vene õigeusu kirik mõistis Diomidi vaated hukka (tänaseks on see mees tagandatud mungaseisusse), on tal siiski piisavalt toetajaid ja seda isegi kiriku kõrgemas hierarhias. Seepärast eeldatakse, et metropoliit Klimentil on metropoliit Kirilliga praktiliselt võrdsed võimalused.

Viimastel aastatel on Kliment teinud suure tähelennu. Kui ta varem allus kiriklikus hierarhias metropoliit Kirillile, siis nüüd on ta Moskva patriarhaadi asjadevalitseja, mis on kiriklikus bürokraatias üks kõrgemaid ametikohti.
Kui Kirill vastutab välissuhete eest, siis Kliment määrab kiriku sisepoliitika.

Reeglina on tema tegevus ilmalike eest varjatud, kuid see-eest on tal suur autoriteet just vaimulikkonnas, mis annab talle võimsa administratiivse ressursi.

Viimastel aastatel oli metropoliit Kliment patriarhile üks lähedasemaid isikuid. Tema ja ta pooldajad on seisukohal, et järgmine patriarh peaks rohkem tähelepanu pöörama kiriku siseküsimustele, mitte aga suhtlemisele välismaailmaga.

Alternatiivsed kandidaadid

Analüütikud ei välista ka – kui võimuvõitlus kiriku kahe leeri vahel muutub väga teravaks – kompromisskandidaatide areenile ilmumist. Kõige sagedamini on nimetatud kahte nime – metropoliit Filaret ja metropoliit Juvenalius.

Mõlema kahjuks räägib aga nende kõrge iga – nii Filaret kui ka Juvenalius on sündinud aastal 1935, mis tähendab, et neil on selja taga enam kui 70 eluaastat. Kuid eelisteks on, et just nemad võivad kaitsta Vene kiriku ühtsust ning aidata liberaalidel ja konservatiividel üksmeelele jõuda.

Põhiseaduse järgi on Venemaa ilmalik riik. Kuid samas ei tasuks unustada, et Venemaa patriarhist sõltub palju – ka see, milliseks kujuneb riigi suurima kiriku suhe ilmalikku võimu. Kirilli toetavad vaimulikud pooldavad kiriku aktiivset osalemist ühiskonnaelu probleemide lahendamisel.

See tähendab kirikliku propaganda tugevdamist, katseid viia riigikoolides sisse usuõpetus, nõudmiste esitamist ajakirjandusele jne. Konservatiivid aga jätaksid ilmaliku elu ilmalikule võimule ja keskenduksid rohkem kiriku siseelu korraldamisele.

Võib sekkuda ka kolmas jõud

Seetõttu pole välistatud, et patriarhi valimistesse sekkub veel ka kolmas jõud. Venemaal sahistatakse, et Kremlis ei olda rahul metropoliit Kirilli liialt sõltumatu ja isepäise käitumisega. Väidetud on isegi, et Kremlile oleks vastuvõetavam, kui patriarhiks saaks bürokraat Kliment.

Ja lõpetuseks: ilmalikud kommentaatorid on väitnud, et kogu maailmas on just kirikupeade valimine kõige raskemini prognoositav sündmus. Põhjus on selles, et reeglina on kiriklikud institutsioonid väga suletud. Seepärast võibki ka Vene kirikupea valimiste tulemus avalikkusele suureks üllatuseks olla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)