Eelolev nädal möödanikus

Eelolev nädal möödanikus

Orville Wright (vasakul) ja Wilbur Wright.

Sada viis aastat tagasi toimus sündmus, mida võib õigustatult nimetada epohhiloovaks. Nimelt lennutati 1903. aasta 17. detsembril Põhja-Carolinas Kitty Hawki linnakese lähedal asuvalt muruplatsilt esimest korda inimkonna ajaloos taevasse õhust raskem mootoriga seadeldis Flyer 1.

Kirjanduses on kõnealust aparaati nimetatud ka Wright Flyer’iks, kuna seadeldise olid konstrueerinud ameerika insenerid vennad Orville (sünd 1871) ja Wilbur Wright (sünd 1867). Nimetatud päeval püsis aparaat õhus alguses 12 sekundit, kuid teistkordsel õhkutõusul koguni 59 sekundit. Teistkordse õhkutõusmise ajal liikus seadeldis edasi koguni poolteist kilomeetrit. Flyer 1 oli juhitav tänu seadeldisele, mis võimaldas muuta lennuki ühe tiiva nurka.

Wilbur Wright suri 1912. aastal, ta jõudis omaleiutatud lennuaparaatidel veel palju lennata. Orville elas kuni 1948. aastani ja tema võis jälgida, kuidas lennundus kiiresti edasi arenes, jõudes ära näha isegi reaktiivlennukite tuleku.

Seitsekümmend aastat tagasi, 1938. aasta 14. detsembril, ilmus stalinlikus Nõukogude Liidus kommunistliku partei väga kurjakuulutava nimega määrus – “Parteilisest propagandast”. Kõnealune dokument nägi trükivalgust seoses ühe ajalooraamatu, (“ÜKP ajalugu. Lühikursus”) ilmumisega.

Määruses anti haridusasutustele ja muudele institutsioonidele karm korraldus seda raamatut põhjalikult tudeerida. Raamatut soovitati – eriti selle neljandat peatükki, mille “suur juht” olevat isiklikult kirjutanud – isegi konspekteerida.

Nõukogude Liidus oli 1938. aasta kohutav, paljude jaoks ka saatuslik aasta. Kui selgus näiteks, et inimene seda parteilist määrust ei täida ja seda ignoreerib, ähvardas teda koguni mahalaskmine. Tookord olevat suur osa inimesi hirmu sunnil partei lühiajaloo kursust lausa pähe tuupinud, sest kui sa juhtusid eksikombel midagi valesti ütlema, võidi sulle kohe mingi valesüüdistus esitada…

Viiskümmend viis aastat tagasi, 1953. aasta 16. detsembril, tegi Nõukogude Liidu peaprokuratuur avalduse, milles anti teada, et riigi ülemkohtule on antud läbivaatamiseks Lavrenti Beria (1899–1953) ja veel nelja isiku (kõik nad olid julgeolekuorganite juhtivad töötajad) – Vladimir Dekanozov (õigemini Dekanozišvili, 1898–1953), Bogdan Kobulov (1904–1953), Vsevolod Merkulov (1895–1953) ja Pavel Mešik (1910–1953) – kriminaalasi.

Juba 23. detsembril toimus ülemkohtu erakorraline istung, kus nimetatud isikutele määrati surmanuhtlus mahalaskmise läbi. Samal päeval viidi kohtuotsus suure kiiruga ka ellu.

Väärt karistus selle eest, mida need inimesed olid korda saatnud! Kogu selle loo juures tegi aga murelikuks asjaolu, et näiteks Beriale esitati erinevaid süüdistusi – alates spionaažist Suurbritannia kasuks kuni tütarlaste vägistamiseni välja (neid tütarlapsi olevat Beria käsilased püüdnud Moskva tänavatelt).

Kuid kõige tähtsam süüdistus – sadade tuhandete (võib-olla isegi miljonite) süütute inimeste hävitamine poliitilistel, maailmavaatelistel jmt põhjustel – jäi esitamata. Põhjus oli lihtne – analoogse süüdistuse oleks võinud tookord esitada ka kohtupidajatele ja võimukandjatele endile, kelle tellimusel kogu see protsess toimus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)