Asjatundjad kahtlevad ahmi Saaremaal elutsemises (1)

Saaremaal väidetavalt elava ahmi teemal sõna võtnud eksperdid pakuvad, et inimesed nägid pigem tumedakarvalist koera, kährikut või muud sarnast elukat.

“Ahmi näinud inimesed võisid tegelikult näha hoopis mõnda suurt kasvu segaverelist koera või suuremat kasvu tumedama karvaga kährikut,” ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil Päevaleht Online’ile.

“Ahmi Saaremaale jõudmine on äärmiselt ebatõenäoline,” lausus ilmajaam.ee-le Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Tema sõnul pole ahmile iseloomulikult murtud metsloomad piisav tõestus. Kaalu sõnul juhtub ahm Mandri-Eestisse keskmiselt iga seitsme aasta tagant. Kõige sagedamini on neid nähtud Alutagusel.

Ametlikel andmetel täheldati ahmi Eesti aladel viimati 1970-ndatel aastatel. Männil rääkis, et ahmi levikuala jääb Eestis umbes 500 kilomeetri kaugusele kirde suunas.

Meie Maa kirjutas sel nädalal, et jahimehed on Saaremaa metsades mitmel korral märganud Eestis üliharuldast ahmi alates 2003. aastast. Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus pakkus, et loom tuli saarele 2002./2003. a talvel üle jää.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)