Küdema mehel Valdo Oderil jagub jonni loomakasvatuse edendamiseks (4)

Küdema mehel Valdo Oderil jagub jonni loomakasvatuse edendamiseks

PÕLLUMEES PEAB ILMAST ÜLE OLEMA: Vaatamata talvisele vihmale tahab töö tegemist. Uustalu peremees Valdo Oder tühjendas nädal tagasi lauta sõnnikust.

Sajab. Detsembrikuine vihm on viimastel aastatel täiesti tavaline ilmastikunähtus. Ilm, olgu siis ükskõik millisel aastaajal, on põllumehele kas sõber või vaenlane. Talvised ilmaolud mõjutavad farmerite igapäevaettevõtmisi ja töötulemusi vahest vähem kui põuane suvi või vihmane sügis. Töö tahab aga tegemist iga ilmaga – lehmad lüpsmist ja söötmist, sõnnik laudast vedamist jne, jne.

Küdema farmi juures mürisevad neljandal jõulukuu päeval kaks traktorit. Mõlemaga müttab tööd teha Uustalu peremees Valdo Oder. Põlluramm laudast tõstukiga sõnnikukärusse ja kui laotur täis saab, siis vahetab peremees traktorid. Jätab Belarusi lauda juurde tuksuma ja istub pire võimsama raudruuna, 160-hobujõulise ZTS-i juhikabiini, viimaks sõnnikukoormat heinamaale väetiseks.

“Hiljem tõmban selle äkkega sisse,” selgitab põllumees.
Uustalu peremees on pärit Salmelt. 1991. aastal vahetas noormees elukohta, kolides Mustjala maile Küdema külla. Peapõhjuseks kena Küdema noorik, kellega otsustati leivad ühte kappi panna.

“Pulmadeks saime lehma ja ema käest sain teise. Kahe lehma ja linttraktoriga DT-74 me oma ettevõtmist siin rajama hakkasimegi,” tuletab nüüdne mitmekümne veise pidaja talupidamise algust meelde.

Kerge polnud siis ega ole ka praegu. Kui piimatoodang on farmis tasapisi ülespoole läinud ja piima kokkuostuhinnadki tõusnud, siis teinekord võib hoop tulla sealt, kust oodatagi ei oska. Näiteks möödunud aastal võitles talumees kutsumata külalistega kartulipõllul. Koloraado mardikad olid nii väge täis, et tahtsid kogu saagi pintslisse panna, aga talumehe tarkus ja jõud said tiivuliste röövlite üle võidu.

Valdo Oderi enda sõnul pole tema kartulipõld kuigi suur. Mugulaid kasvatab oma pere tarbeks. Tänavuselgi kevadel pani ta mugulad mulda, lootes heale saagile. Kuigi mardikad enam nii massiliselt Uustalu põldu ei rünnanud, ei sobinud tänavune suvi kartulikasvule kuigi hästi.

Tuleme aga talupidamise alguse juurde tagasi. Pärast ühistute lagunemist sai Uustalu peremees kasutuses olnud põllutööriistu oma tööde-tegemiste jaoks juurde. Veisekarigi suurenes. Vasikaliha läks šašlõkiks.

“Käisime suvel ise jaanipidudel ja teistel rahvaüritustel šašlõkki küpsetamas. Tollal oli see üsna tulus äri. Just sellega saimegi oma majapidamisele jalad alla,” pajatab Valdo Oder.

Küdema talunik ise ennast suurtalunikuks ei pea. Tööd teeb ta kolme traktoriga. Lisaks kahele suuremale on töökorras ka üks vana Valmet, mille väljalaskeaasta on 1965.

Olgu traktorid, kombainid ja põllutööriistad nii head kui tahes, kui ikka maa neid ei kanna, jäävad tööd tegemata. Lõppevalgi aastal jäi Valdo Oderil teravili üsna suurelt pindalalt koristamata.
“Vähemalt 16–17 hektarit nisu jäi vee alla,” ohkab talunik.
Mõnevõrra võib tänavust sügist võrrelda eelmise aastaga. Mullugi jäi Oderil vihmade tõttu teravili seitsmelt hektarilt koristamata.

“Mis teha? Drenaaž ei aita ka midagi. Eks see tahab uuendamist või korrastamist, aga praegu ei tule sellest midagi välja. Niisugune see põllumehe elu on. Paljudel jäid suuremad pinnad koristamata. Ilma vastu ei saa,” mõtiskleb talumees.

Talvesööta aitas teha ka 12-aastane perepoeg

Lüpsilehmi on Uustalu karjas 30 ja Aberdeen-Anguse tõugu lihaveiseid seitsekümmend.
“Aberdeen-Angus on hea tõug. Veised on sarvitud ja iseloomult väga rahulikud. Praegugi on need loomad väljas, ilmad seda võimaldavad, kuigi saaksin nad ka katuse alla ajada.

Piima järel käib kohaliku kombinaadi auto üle päeva. Mul endal on vajalikud külmutusseadmed olemas, nii et iga päev ei olegi piima äraveoks vajadust. Räägitakse küll piimahinna langetamisest, kuid siiamaani pole seda tehtud,” räägib Valdo Oder.

Kuigi osa teraviljast jäi põllule lindudele ja metsloomadele, peremees söödanappuse üle ei kurda. Silo sai tehtud priipärast. Heinakogus jäi aga iga-aastasest varust väiksemaks.
Silogi oleks võinud peremehe jutu järgi rohkem teha, kuid vihm tegi rohumaad nii pehmeks, et traktoriga enam peale minna ei saanud.

Suvel oli isale silotegemisel tubliks abiliseks 12-aastane poeg Rando. “Poiss traktoriga niitis ja pärast veel tampis augus silomassi kinni. Talle meeldis. Tegime pikad päevad, aga ta ei kurtnud,” tunneb isa võsukese üle heameelt.

Kunagise ühistu suurfarmi ehitised võimaldavad talvesööda varju alla paigutada ja muudki talule tarvilikku vihma ning lume eest katuse alla sättida. Nõnda on ka pere küttepuude varu kenasti ilmastiku eest kaitstud.

Seitseteist aastat on Valdo Oder põldudel ja laudas rassinud. Töötanud peaaegu puhkepäevadeta. Tänavu tabas peret raske löök. Pärast rasket haigust läks perenaine, kolme lapse ema ja abikaasa, taevastele radadele.

Pereema kaotus tähendab lisaks kurbusele ja kaotusevalule kõigile pereliikmeile nii koduste kui talutööde tegemisel peaaegu et topeltkoormust.
Valdo Oderi sõnul on Saare maakonnas üsna hästi käivitunud asendustalunike tööle rakendamine. Igatahes Uustalu peremees on tema talus tööd tegeva Leisi vallast pärit asendustalunikuga rahul, samuti koduküla elanikuga, kes on pärast oma loomade kaotamist lüpsjana tööd leidnud Uustalu farmis.

Kuigi lihaveiste arv suureneb, pole Oder lüpsikarja vähendamisele mõelnud, kuna pidevalt laekuvast piimarahast saab maksta liisingusummad. Farmi keskmine piimatoodang on üsna kõrge – 6400 kg piima lehma kohta aastas.

“Lihaveiseid saan aastas realiseerida paar-kolm korda. Pankadele pean maksma aga igas kuus. Nemad ei oota. Sellepärast just lüpsikarja peangi,” annab Oder majandamisest ülevaate.
Põlise maamehena muretseb ise ettevõtlust edendav Valdo Oder nii küla- kui üldse maaelu arengu pärast.

Õnneks on pisikeses Küdema külas teisigi ettevõtlikke inimesi. Oderi taluehitiste kõrval tegutseb saekaater, mis teeb teenustöid nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulnud soovijatele. Lähedal on Kaido Eigo lambafarm ja soomlastest, kes Šoti mägiveiseid peavad, on samuti saanud peaaegu küdemalased.

Õnneks on Valdo Oder ka toetusi saanud. PRIA abiga ostis ta farmi uued lüpsiseadmed ja rohumaade tarvis niiduki.
Projekte on aidanud kirjutada nõuandeteenistuse spetsialistid. “Endal pole niisuguseks kirjatööks lihtsalt aega. Paberitöö on üsna keerukaks ja aeganõudvaks muutunud,” teab Oder oma kogemustest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 192 korda, sh täna 1)