Saaremaa tarbijate ühistu maksab sel aastal Säästukaardi omanikele boonust kokku 9,5 miljonit krooni, ütles ühistu esimees Peeter Kilumets.
Tema sõnul on STÜ-l liikmeid 1700 ning Säästukaardi omanikke 18 700. “Tarbijate ühistu liikmetele maksame boonust kord aastas, teistele kaks korda,” täpsustas Kilumets, kelle sõnul on makstavad summad aasta aastalt kasvanud.
“Ka sel aastal elasid inimesed ju kolm esimest kvartalit heas usus ja lootuses,” kommenteeris ühistu juht boonussummade tänavust kasvu, lisades, et oma osa on siin ka hinnatõusudel.
Aasta lõpu suhtes Kilumets nii optimistlik ei olnud, kuid arvas, et ehk lähevad inimesed jõuluajal siiski ka enda vastu heldemaks.
Tarbijate ühistud alustasid Säästukaardiga kogutud boonuste tagasimaksmist 10. detsembril ning maksmine kestab 20. detsembrini. Üle Eesti on aasta jooksul boonussummaks arvestatud 154 miljonit krooni.
Säästukaardiga sooritatud ost jagatakse 50-kroonisteks osadeks. Iga kassasse makstud 50 krooni annab tagasi 1.50 boonust. Säästukaardid võeti kasutusse 2000. aastal.
Loading ...
nn.boonus on rahva lollitamine.Kes vähegi on võrrelnud hindu kooperatiivi poodides ja teistes kaupluste,kus ,,boonust,, ei maksta saab väga hästi aru,mille arvelt see,,boonus,, tuleb.Aga tuleb see ,,boonus,, häbematult kõrgete hindade arvelt.
See peaks olema lollilegi selge.
Mis me räägime Rimist, ei anna üldse vörrelda Rae kauplusega, sest viimases on ju saada kõiksugu värskeid lihasaadusi, pealegi veel kohaliku lihakombinaadi toodang, ja ei saa öelda, et tarbijate ühistu poodides oleks kallim kaup kui Rimis või Selveris- igalpool on omad nöksud ja hinnaüllatused! Kaubaaidas võiks muidugi kehtida säästukaart, sest tõesti, tihtipeale polegi seal hinnad midagi odavamad kui teistes tarbijate ühistu poodides. Samas mõjub enne jaani ja jõule saadav boonussumma toreda kingitusena!
Aga vaatamata pidevale kriitikale ei ole ikka suudetud toodetele hindu panna. Kaubaaidas puudub A. Le Coq-i nelikpakil hind juba pikemat aega, samasugust lohakust on märgata teisteski poodides. Arvatavasti on viga juhatajate laiskuses, kes ei oma oma hallatavavatest poodidest mingitki ülevaadet? Aga selle peale nad ei tulegi, et neist n-ö pisipuudustest võib sõltuda läbimüük.
Täpsustuseks: A. Le Coq Special-ist oli jutt.
boonust ei saa kaubaaidast ostes,sest siis peaks ühistu peale maksma
Minu arvates on TÜ kauplustes hea ja kodumaine kaubavalik ja see boonuse summa on nt. enne pühi väga teretulnud. Ja ka jaanipäeval.
Suure algustähega “ostja” võiks vahel ka kooperatiivi poodide hindasid võrrelda suurte kettide (enamasti välismaised omanikud, kes kasumi riigist välja viivad st analoogselt pankadega) kaupluste hindadega ja ehk siis ootamatult märkabki, et kaupadel ei olegi häbematult kõrgeid hindasid. Võrrelgem näiteks Rimi ja Raekeskuse hindasid! Ja, mis on tulemus? Kas lugupeetud Ostja arvates läheksid need “odavate hindadega teised kauplused” ka maale kaupa kohale viima ning seal praktiliselt kahjumiga kauplema? Kuigi “Ostja” arvab, et boonus on rahva lollitamine ja see peaks lollilegi selge olema, siiski ei hakka targa Ostjaga vaidlema, sest ka arvamusvabadus on meil seni ikka veel kõigil olemas. Muideks Ostja võiks teadmiseks võtta, et pangad viivad kaardimaksete ülikõrgete tasudena (ka see on paratamatult kauba hinna sees) peaaegu sama summa oma välismaisetele omanikele. Näiteks Rootsis on kaardimaksete tasu kuni kolm korda väiksem! Pikk jutt on …………………..
kaubaaidas ei ole kaup sugugi nii palju odavam kui raes. seal peaks ka säästukaart kehtima, siis oleks asjal mingi mõte. tihti on toote juures üks hind, kassas makstes teine, muidugi kallim.
Kas Rae pood ei ole ka kooperatiivi pood ?
Loomulikult on ja hinnad on isegi Kaarma vallas asuvast Rimi kauplusest odavamad!
Mõelge inimesed, miks on Rae poes mõningad hinnad madalamad? Ikka seepärast, et teid sinna meelitada. Ostes odava kotleti , võetakse see raha jogurti või õuna pealt ikka tagasi. No ei saa Rae pood kahjudega kaubelda ja ammugi ei saa STÜ selliseid allahindlusi , kui suured ketid. Saarlase keskne saaks STÜ olla ainult siis, kui maapiirkondades kah ühistulistel põhimõtetel kaubeldakse. Narva vallutused kleebiti ühistu kroonikas musta paberiga kinni, Pärnus veel möllatakse. Miks peaks saarlasest ühistu liiget huvitama kauplemine Pärnus ja Narvas ! Ühistu liikmed oleks justkui pimedad ja juhid ühesilmsed kuningad nende maal.
Ah,et toetad sellega kohalikku elu?Kilumetsale uut ja suuremat “Lexust” vaja…
Päriselus on nõnda, et ei lähe väega kaua aega, kui STÜ maakaardilt pühitakse igavikku. Iga saabunud suurketi kauplus lahjendab suppi ja supp jääb lahjemaks ka STÜ katlas. Pidu kestab, kuniks on veel varakest müüa ja pantida. Kui STÜ täidaks om põhikirjalist kohust ja rahuldaks ühistuliikmete ( mitte juhtivtöötajate) vajadusi Torgust-Muhuni, siis ehk saaks loota lojaalsetele kundedele. Aga, kas seegi aitab? See 300 eek-i enda raha, mis tagasi kantakse, eriti ei tõuka teole.Vastasel juhul otsustab valiku parem hind ja täiuslikum teenindus. Pikas jooksus hakkavad seda uured ketid nii ehk naa pakkuma. Suur kett võib oma saare poeksest ka aasta nulli või miinusega tuksutada, STÜ- l on selleks ajaks vedru sirge! Aga vähemalt proovi STÜ!
Mina teen oma ostud kas Rae poest või Säästumarketist,teised poed on mõttetult kallid…Rae poe lihalett on küll odav,saamas puu-ja juurvili on kallis.Puu-ja juurvilja ostan Säästumarketist…
ei ole rae poes kallimad hinnad,kui rimis või selveris.rimis on ainult piim odavam,aga võrrelge sai,leiva,liha ja plaadikookide hindu.lisaks on kulinaarialetis, rae poes,toidud tunduvalt maitsvamad ja mitte kallimad.rimi on sama kallis pood,kui selver.lisaks on rae poes veel kaubavalik ka väga hea.tundub,et kohalikel on kombeks saanud ühistu poode halvustada ja kiita võõraid poode taevani.kurb.
minagi teen oma ostud peaaegu kõik Raest. Rimis olen käinud näiteks 2 korda ja veendunud, et peaaegu kõik on seal kallim kui Raes, teinekord isegi nende nn soodushinnad, mis siis muust rääkida. Pealegi toetan Raest ostes kohalikku elu, mitte ei kingi raha välismaa ettevõttele. Ka Selver ei meelita, liiga kallis. STÜ ründajatest välismaa ketipoodide fännidele jääb muidugi õigus mõne välisriigi majandust toetada, aga küllap nemadki loodavad samas Eesti sotsiaaltagatistele ega lähe neid välismaalt küsima.
Väga õige ja täpne teema käsitlus! Lugupidamine! Kahjuks ei mõtle selliselt mõningad tavatarbijad, kuid tunduvalt kehvem on see, et paljud vabariigi valitsusliikmed ning ka küllaltki palju omavalitsustegelasi aitavad, kas nimme või oma arulageduse tõttu, välismaiste omanike kaukaid täita. Eelnevalt käsitati siin ka välismaiste pankade poolt kehtestatud ülikõrget kaardimaksete tasu määra, mis on nt Rootsis (seal kus asuvad “emapangad”) ligemale kolm korda väiksemad ja seegi on üks põhjustest, miks soomlasel on täna kasumlikum oma jõuluostud teha Rootsis, aga mitte Eestis! Kui meie ostjad hakkaksid kauplustes maksma sularahas, siis arvatavasti varsti hakkaksid ka konkureerivates kauplustes hinnad langema. Unistada ju ikka võib!