Auväärses eas Valjala raamatukogu asub nüüdsest uhkeis ruumides

Auväärses eas Valjala raamatukogu asub nüüdsest uhkeis ruumides

HOIDKE OMA ILUSAT MAJA JA RAAMATUID! Omaaegne Valjala raamatukogu lugeja ajaloolane Bruno Pao tundis kultuurikolde juubelil siirast rõõmu. Raamatukogu juhataja Tiina Kaup tundis heameelt ka neist, kes maja uueks lõid – nii ehitajaist kui vallajuhtidest.

Reede pärastlõunal peeti 125. aastaseks saanud Valjala raamatukogu värskelt remonditud ruumides sealse kultuurikantsi auväärset juubelit. Peaettekande pidas Valjala vallas lapse ja noormehena elanud ajaloolane Bruno Pao, kes tõi kujukaid näiteid raamatukogu ajaloost, oma lugemisharjumustest ning pidas vajalikuks ära märkida kümneid raamatukogutöötajaid ja endisaegseid majandus- ja kultuurijuhte, kes üht- või teistviisi juubilarraamatukoguga seotud.

Valjala raamatukogu asutati 1883. aastal Pahna külas seal tegutsenud vallakooli juurde. Asi sai teoks tänu tuntud köster-kooliõpetajale ja kultuuritegelasele Jüri Etruchile, kes selleks tegevusloa Kuressaare sillakohtult ja Liivimaa kubermangu kantseleist välja kauples. Tollal allus raamatukogu haridusministeeriumile.

XX sajandi alguses vahetas raamatukogu mitmel korral peremehi. Vaimuvara hoidmise võtsid enda alla eelmise sajandi alguses loodud seltsid, nii oli ka Valjala mail. 1899. aastal loodi Valjalas Saaremaa esimene põllumeeste selts.

1908. aastal asutati Kuressaare Eesti Seltsi Valjala haruselts. 1912. aastal soetas sama selts avaliku raamatukogu, et sellega “laiemates ringkondades paremat kirjandust laiali lautada, ühtlasi sellega rahvast haridusliselt tõsta”.

1922. aastal Valjala haruselts iseseisvus ja võttis nimeks Laine. Tollase Laine raamatukogus oli juba ligi tuhat raamatut.
Eelmise sajandi keskel on raamatukogu tegutsenud veel Lööne mõisamajas ja Sassi (Veeriku) rüütelkonna härrastemajas ning mujalgi.

1950. aastal kolis raamatukogu Valjala rahvamajaga ühe katuse alla. Üheks legendaarsemaks raamatukogu juhtajaks on Valjalas olnud Sonja Kask, keda reedesel pidulikul sündmusel hea sõnaga meenutati.

Nüüdsest on 125-aastane raamatukogu lasteaiaga ühes majas. Juhataja Tiina Kaubi sõnul tuleb üht-teist veel ära teha. Osa mööblit on veel saamata ja heakorratööd ootavad kevadet.

Eelmisel aastal oli raamatuid 11 190, lisaks ajakirjad, ajalehed, CD-d jne, kokku 11 500 teavikut. Lugejaid 291. Kõik lugejarühmad on suhteliselt võrdselt esindatud. Laste vähesuse üle raamatukogutöötajad ei kurda. Mehi ja naisi ning tüdrukuid ja poisse on lugejate hulgas enam-vähem võrdselt. Laste TOP 5-s oli kolm poissi ja kaks tüdrukut. “Kõige aktiivsemad on poisid ja see on täitsa uskumatu!” rõõmustas Tiina Kaup.

Üldse on raamatukogu lugejate hulgas igast eluvaldkonnast inimesi.
Kõik raamatukogu teavikud on kantud elektroonilisse kataloogi ja laenutuski toimub elektrooniliselt. Raamatukogu külastajail on võimalus ka arvutit kasutada.

“Lapsi võlub veel televiisor. Sealt just videofilmide vaatamine. Lauamängude vastu tunnevad nad ka suurt huvi. Noorte jaoks on raamatukogu muusika kuulamise koht. Raamatukogu on tänapäeval palju laiema teenindussfääriga kui ainult raamatute laenutus,” väitis raamatukogu juhataja.

Põhiettekandega esinenud Bruno Pao kinkis raamatukogule mõned huvitavad rariteedid. Kingitusi sai raamatukogu palju, nii raamatuid kui muid tarvilisi asju.

Valjalalaste hulgas on kõige populaarsemad ameerika kirjanike ilukirjanduslikud teosed. Teaduskirjanduse osa on mõnevõrra tagasi läinud. Loetakse ka saarlastest autoreid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)