Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid

Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid

KANDLA KODA: Maja, mis läbi ajaloo on täitnud erinevaid funktsioone.

Täna pakume lehelugejale tutvumiseks vägagi huvitava ja hariva materjali – loetelu Kuressaare ja selle lähima ümbruskonna toponüümidest.
Loetelu koostas Nasva külas elav ajaloouurija KALLE KESKÜLA, kelle sõnul pole tema koostatud nimistu kaugeltki täielik. Seepärast on autoril lugejatele palve – kui keegi oskab nimekirja täiendada, on kõik ettepanekud ja soovitused teretulnud. Need võib läkitada Oma Saare toimetusse aadressil 93819 Kuressaare, Tallinna tn 9 või e-posti aadressil omasaar@omasaar.ee .
Kuna nimekiri on väga pikk, ilmub tänases lehes selle 1. osa.

Aavikute maja – ehitas kaupmees Jakob Aavik Uue ja Raekoja tänava nurgale.
Abajas=Tori abajas – Kuressaare sadama (Hafen Arensburg) ajalooline asukoht.
Abruka (Abro) – saar Saaremaa lõunarannal Suure Katla ja Liivi lahe vahel.
Abruka koda – asus Kauba tänav 20; omanik 1918. a Bernhard von Nolcken.
Aksliauk – (sks k Achselhöhle) laevasõidutee ajalooline nimetus, kulges Suurest Katlast Laiamadalani.

Algkool – ehitati 1939 Garnisoni tänavale, aastail 1944–61 asus hoones keskkool, nüüd Kuressaare põhikool.
Allimanni nurk – asub Kauba ja praeguse Lasteaia (end Pruuli) tänava ristmikul; nime sai kellassepp Ferdinand Allimanni ja tema tornikella järgi.
Audla koda – asus Pikk tänav 39; omanikud 1918. a õed-vennad von Buhrmeistrid.

Apteek – rajati Taani ajal (Saaremaa oli Taani valduses 16. saj keskpaigast kuni 1645. aastani, mil sõlmiti Brömsebro rahu) Tolli tänaval, alates aastast 1806 asub apteek aadressil Turu 2.
Bellevue pansion – asus Lossi ja Pargi tänava ristmikul Lingi nurga naabruses.

Bürgermusse – aadliklubi asus Pikk tänav 26, klubihoone ehitati 1895, hävis 1944.
Eesaia laid (Holm) – endine laid abaja lääneosas, nüüd spaahotelli Meri asukoht.

Ehitustehnikum – töötas aastatel 1946–1952 endises Waldmanni pansionaadis Pargi tänav 4; 1980. aastatel taastati elamuks.
Ekesparre villad – ehitati Kirderaveliinile 1888 (lõplikult valmis 1890; hilisem jahindusklubi) ja 1909 (hilisem Pohli pansionaat ja Lossi hotell).

Elektrijaam – rajati 1912 apteeker Aleksander Alliku ja kaupmees Carl Bergmanni rahadega Tolli ja Kõvera t nurgale puukuuri. 1916. a valmis kivimaja (hilisem saun), 1928. a ehitati uus jaam kõrval mahapõlenud Salong-klubi asemele. 1944 õhkisid selle taganevad Saksa väed. Nõukogude ajal taastati jaam sealsamas Tolli 27.
Garnisonimajad – ehitati lossihoovi 18. sajandi lõpus, nüüd Saaremaa Muuseumi tööruumid.

Haeska koda – ehitati 18. saj. lõpus Lossi tänavale; 1918. a oli omanikuks Erich von Nolcken. Eesti esimesel iseseisvusajal asus hoones Saarte Ühispank, Nõukogude ajal kohtumaja, nüüd asub seal hotell Arensburg.
Hobupostijaam – töötas Kuressaare kesklinnas vaekoja hoones kuni 19. saj. lõpuni; nimetati ka lihtsalt postimajaks.

Hollandi veski – ehitati 1899 Põllu alevisse, 1974 restaureeriti kohvikuks.
Holostovi nurk – (tegelikult kvartal) linnasüdames oleva ärikvartali nurk, asub praeguse maavalitsuse vastas. (Holostovid – Kuressaares tegutsenud kaupmeeste suguvõsa; varasemad andmed suguvõsa kohta ulatuvad tagasi 18. sajandisse; Kuressaare kesklinnas asuva kompleksi viimane omanik oli Roman Holostov (sünd 1888 – surma daatum teadmata).
Hotel St. Petersburg – asus Tolli tänavas, hiljem nimetati hotelliks Central, hoone hävis 1917. a.

Ilpla koda – asus aadressil Komandandi 8; 1918. a oli hoone omanik Odert von Poll.
Jahtklubi (Arensburger Yacht Club) – ehitati 1909 Ooste nukile, rahvasuus Kiisakabel, hävis 1944; 1999. a rajati samasse kohta Kuressaare jahi-
sadam.

Joogipaviljon (Trinkhalle) – ehitati 1884 apteekrite Fliesside poolt Raiekivi säärele, põles 1916. a Saksa pommirünnaku ajal, hiljem taastati kohvikuks.
Jürgensoni võõrastemaja – asus aadressil Lossi 9; Nõukogude ajal oli seal sõjaväe võõrastemaja.

Kaagi tänav (Pranger Gässchen) – nüüd Raekoja tänav.
Kaarma tänav (Carmelsche Gasse) – Pika tänava jätk teisel pool Kohtu tänavat.
Kaarma värav (Carmel Thor) – ajalooline Kuressaare põhjapoolne linnavärav.

Kadettide kool – ehitati 17. sajandil vaekoja kõrvale, nüüd turuhoone.
Kahu vabrik – Eesti esimesel iseseisvusajal Johannes Kahule kuulunud villavabrik Pikal tänaval.
Kalaka (Kalaaugu) jõgi – kanal Suurlahe ja Linnulahe vahel.

Kalameeste värav (Fischer Pforte) – asus Uue tänava lõunapoolses otsas.
Kalmistu – rajati Kudjapele 1780. aastatel vastavalt Katariina II ukaasile.
Kandla koda – asus aadressil Pruuli (Lasteaia) tänav 3; 1918. a kuulus maja Ludwig von Güldenstubbele. Eesti esimesel iseseisvusajal asus hoones pagaritööstus, Nõukogude ajal leinamaja, praegu on seal elek-troonikapood.

Kargi koda – ehitati 18. saj lõpus Lossi tänavale koos tõllakuuriga; 1918. a kuulus hoone Alfred von Ekesparrele. Nüüd asub majas pensioniamet.
Karja koda – asus Tallinna ja Karja tänava nurgal; 1918. a kuulus hoone Konrad von Sengbuschile. Nüüd elamu.

Kasselaidu (Kassemaa, Kaskse) – väikesaar Abrukast idas.
Kasse silm – väin Abruka ja Kasselaidu vahel.
Kasti laht – laht Vätta ja Muratsi poolsaare vahel.
Katlarahu (Kessel Reef) – madalik Kuressaare lahe ja Suure Katla piiril, kalameeste kõnepruugis Linnarahu.

Kaubahoov (Rahri kaubamaja) ehitati 19. saj algul Kauba ja Kohtu tänava vahele, nüüd asub hoones kohvik Chameleon.
Kauba tänav (Kauf Gasse) – tänav, mis ühendas linna põhjaosa uue linnasüdamega.

Kaubamaja – ehitati 1968 koos söökla ja restoraniga endisele täika kohale, kus varem oli nn Kopsu kõrts.
Keeratsi (Kiratsi) silm – Laiamadala ja Loodemaa vahel.
Kellamäe hukkamisplats (Richtplatz – oli raekohtu otsuste elluviimise koht; nime sai kellahelina saatel toimunud poomise järgi.

Kellamäe kõrts – oli Kihelkonna ja Võhma tee ristil; suleti 1900. a, Eesti esimesel iseseisvusajal asus hoones Trautmanni nahavabrik, nüüd ehitusmaterjalide pood.
Kellamäe küla – tekkis 1977. a Unimäe ja Laheküla liitmisel, 1992. a haldusjaotus ennistati.

Kellamäe mõis – tekkis Rootsi ajal 17. sajandil.
Keskkool – ehitati 1961. a Hariduse tänavale, nüüd Saaremaa ühisgümnaasium.
Kingissepa pansionaat – ehitati 1907. a Pargi tänavale, omanik Eduard Kingissepp. Nõukogude ajal asus hoones V. Kingissepa memoriaalmuuseum; maja restaureeriti 1987. aastal ja 2003. a ehitati ümber Turu ülikooli õppehooneks.

Järgneb

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 396 korda, sh täna 1)