UUS KOPTER: Enne kui selline uhke sõiduriist Saaremaale jõuab, tuleb paar aastat siiski veel vanaviisi läbi saada.
Piirivalve ehitab 2011. aastaks Kuressaare lennuvälja naabrusse kopteriangaari, kus hakkab baseeruma enam kui 200 miljoni krooni eest Itaaliast ostetav helikopter Agusta AW139.
“Üks suur ja tähtis asi, mis seoses kopteriga saarlaste jaoks muutub, on erakorralise meditsiinilise abi reageerimise kiirus, sest kaob ära ühe otsa läbimise ajakulu,” ütles Oma Saarele piirivalveameti pressiesindaja Kaisa Pungas, viidates, et praegu tullakse Kuressaarde mõne õnnestuse tagajärjel Tallinna haigla abi vajavale inimesele järele Tallinnast.
Haige Kuressaarest Tallinna transportimise aeg lüheneb seega, alates 2011. aastast umbes tunnile praeguse kahe asemel.
Helikopteri angaar koos meeskonnaliikmete ruumide ning ruumidega lennujaama ja Roomassaare sadamat teenindavatele piirivalvuritele ehitatakse Kuressaare lennujaama lähedusse.
“Angaar on planeeritud rajada välispiirifondi 2010. ja 2011. aasta programmide raames, mis tähendab, et see peab olema valmis hiljemalt 31. detsembriks 2012,” sõnas Kaisa Pungas.
Kopterimeeskond ja kopter hakkavad paiknema Kuressaares, kust siis vajadusel tõustakse õhku piiri valvamiseks, otsinguoperatsioonideks, päästetöödeks või meditsiinilise hädaabi lendudeks.
Kaisa Pungas rääkis, et helikopteri AW139 maksumuseks on planeeritud 218,4 miljonit krooni, millest 131,8 miljonit kaetakse välispiirifondi eraldisest aastateks 2008–2010. 86,6 miljonit krooni tuleb siseministeeriumi eelarvest.
Angaar läheb maksma hinnanguliselt 39,7 miljonit krooni, millest 29,8 miljonit krooni eraldatakse välispiirifondist ning 9,9 miljonit krooni siseministeeriumi eelarvest.
Siseminister Jüri Pihl rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et lisaks tavapärastele tegevustele peab Eesti riik järjest rohkem panustama Euroopa Liidu piirivalveagentuuri operatsioonidesse, mida korraldab juba Euroopa Liit. “Võib arvata, et see lennumasin koos meeskonnaga hakkab olema päris pika osa oma tööajast [eelkõige Euroopa Liidu lõunapiiril],” selgitas Pihl.
“Muidugi makstakse see kinni Euroopa Liidu vahenditest, nii meeskonna palgakulud ja muud komandeeringuga seotud kulutused kui ka kopteri ekspluatatsioonikulud,” kinnitas minister.
Summa, mis välispiirifondist Eestile aastateks 2007–2013 eraldatakse, on kokku 465 miljonit.
Fondist eraldatava välisabi osa projektide rahastamisel on kuni 75 protsenti konkreetse projekti maksumusest ning omafinantseering peab olema toetuse saajatele iga-aastaselt tagatud läbi riigieelarve.
Piirivalve pinnaltpäästjate grupi ülem Jaanus Altnurme ütles, et Agusta teeb ühe otsa Kuressaarde venelaste toodetud vanast kopterist kümme minutit kiiremini, allatuulega on vahe veelgi suurem.
Ka on autopiloodiga kopter piloodi seisukohalt kindlasti mugavam, samas on MI-8 ruumikam ja sinna mahub rohkem kannatanuid ja reisijaid. Teisalt on lennusalk saanud etteheiteid, et ühe haige transpordiks on MI-8 liiga suur ja kulukas.
Näiteks soomlastel on nii väiksemaid kui ka suuremaid tüüpi päästekoptereid.
Jaanus Altnurme sõnul eelistavad arstid väljasõitudel Agustat, sest sellega saab kiiremini kohale.
“Kui meil on mõlemad kopterid korras ja arstid tahavad väiksemat, siis nad saavad selle väiksema,” rääkis Altnurme, kelle sõnul jääb vana kopter MI-8 kasutusse kuni järgmise aasta novembrini.
Loe ka juhtkirja
Loading ...
Tallinnast tuleb helikopter 1h Kuressaarde ja samapalju võtab ka aega uuesti Tallinnasse saamine.
Nii “Reealsuse” küsimuses, kui ka “Reaalsuse vastuses” peitub asja tegelik konks.\\
Tallinna ja Kuressaare vahel lendab helikopter 1h, minutid siia-sinna, kiirem kopter -aeglasem kopter jms. Lendab praegu nii ja lihtsuse mõttes vaatame, et ka tulevikus nii ja edasise lihtsustamis mõttes kutsun selles kommentaaris seda “sõitu” “medikopteri sõiduks” – siis on kindel, et ma ei kasuta valet terminit ja kõik jutumärkides asjad on edasi selleks, et ei tekiks terminoloogilist vastuolu aga põhimõte oleks arusaadav. Hetkel on näiteks Saaremaalt vaja trasportida kriitilisels seisus isik “Tallinna”.
“Kuressaare haigla” “tellib” “medikopteri”, “tellimusele” saab ta vastuse (milleks võib hetkel olla ka, et “ei saa”). “Praeguses Helikopteri baasis” käivitatakse “kiirabilennu” “medikopteri” stardiprotseduur. Helikopter lendab ca 1 tund Tallinnast Kuressaarde. Enne kopteri saabumist on “Kuressaare haigla” hoidnud kriitilises seisus patsienti “oma voolikute all”. Kopter hakkab saabuma” ning “Kuressaare haigla” paneb patsieni “kiirabiauto” “voolikute” alla. “Kuressaare lennujaamas” pannakse patsient “medikopteris” “voolikute alla” ja hakkab lend Talina poolde teele.\\ (Meelega kirjutasin “Talina”, sest paljus Tallinnas resideeruvad asjaosalised küsivad, et oled sa nädalavahetusel Saardes ka?)\\
2011, kui “meil on oma päästehelikopter” kirjutise põhjal muutub lihtsa see, et “ei saa” on “kuressaare haiglale” tihedamini, sest see “päästekopter” ei ole oma põhieesmärgilt “medikopter” vaid on oma põhifunktsioonilt hoopis teine asi ja NATO SAR baasi loomine hoopis suurendab riskitegueid, mitte ei vähenda.\\
Muidugi on ka tehniline võimalus, et teatud olukordades on võimalik patsiedi kiire transport “Tallinna”\\
Rääkides “päästehelikoperist”, on asjakohane termin LAHINGVALMIDUS – “Päästehelikopteri” või “medikopteri” lähenemisel ei ole “Kuressaare haigla patsient” küll 220 miljonit maksva helikopteri kasutuse prioriteetide esihulgas riiklikust seisukohast vaadatuna (riskianalüüs!).\\
Mujal Läänemeres saadakse 10x korda odavamalt läbi ja selle hinna sees on kaks lendu Kuressaare Kolledzi insenere ja üks lend piloote.\\
1+1 ei ole 2 rääkides “medikopterist”.
http://www.tta.ee/
Siseminister Jüri Pihl rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et lisaks tavapärastele tegevustele peab Eesti riik järjest rohkem panustama Euroopa Liidu piirivalveagentuuri operatsioonidesse, mida korraldab juba Euroopa Liit. “Võib arvata, et see lennumasin koos meeskonnaga hakkab olema päris pika osa oma tööajast [eelkõige Euroopa Liidu lõunapiiril],” selgitas Pihl.
Nii,et kui siis oleks erakorraliselt vaja haige Tallinna transportida,on ju seis sama,mis praegu…Eufooriaks ei ole põhjust,tasuta lõunaid ei eksisteeri ja osa kopteri maksumusest maksavad saarlased kinni oma tervisega,võib-olla isegi eluga…
Selle OmaSaare 3000 sümboli piiragu kartuses jäi minu “kommi” lõpp “dibeetiliseks”. “Selle” helikopteri hoolamine vajab 20 kõrgharidusaga inseneri. Saaremaale on see siiski riskitegur, mitte probleemilahendus, kuna on tegemist mitte “päästehelikopteri” vaid põhimõtteliselt “militraarstruktuuri” vahendiga, kuna Aaviksoo paneb püsti oma ristisammast, mitte ei tegele õhuväe arendamisega\\
Volli lõpetab, vaadake ise kuidas järgmise aasta novembri ja 2011 aasta vake ilma kopteriteta hakkma saate.
Vabandage mind, võimalik, et olen õel! Kui Pihl tahaks hirmsasti midagi siin kuressaares ja saaremaal ära teha siis võiks ta alusatada Päästeameti/Politsei maja ehitusega! See 40 miljonit oleks just see õige raha! Laanet kui asja eestvedaja päästemaja ehitusel, võiks linnapeaks kandideerida! Tiidus on nagunii MÕTTETU tegelane! Enne saab surnult sooja kui Tiiduselt tahet võidelda kusagilt rahad välja! Ja kui raha saabki siis kulutab selle Golfi väljakule!
2 tundi…kuskohast see utoopiline kiire aeg võetud on?
Alates lennu tellimisest kuni Tallinnast Kuressaarde jõudmiseni võtab see aega 15 min+1H või 1H +1H (põhinedes Piirivalve valmisoleku ajale), siit tagasi on ka vaja lennata, seega veel +1 H. Kopteriga tuleb see aeg praegu isegi pikem.
(Pääste)helikopterit on vaja. Seda on vaja kasvõi SAR valmiduse jaoks, et NATO lennukid üldse eesti õhuruumi valvaks. Kahjuks tõlgitakse see termin SAR aga eesti keeles “otsingu- ja päästetöödeks” ning siis räägitakse eraldi kadunud inimeste otsimisest ja päästehelikopterist. Päris oma kopter on aga olemas teisel B7 saarel, näiteks Bornholmil ja Gotlandil http://www.sos-helikoptern.se See, mis räägitakse haige transportimiseks on Piirivalve lennusalga klassifikatsiooni järgi hoopis “Vältimatu meditsiiniabi lend” e “kiirabilend”, see ei ole aga selle kopteri põhieesmärk.