Ruhnu volinik soovitab räämas kinnistud sundvõõrandada (7)

Välismaal elavatele ruhnurootslastele või nende järeltulijatele kuuluvad räämas kinnistud peaks vallavolikogu liikme Kaarel Laugu ettepanekul sundvõõrandama.

Kaarel Lauk ütles Oma Saarele, et Ruhnu saarel on praegu umbes kümmekond ruhnurootslastele maareformi käigus tagastatud maavaldust, kus heakord jätab paremat soovida.

“Näiteks asub üks säärastest kinnistutest Ruhnu kiriku vahetus läheduses, mis on meie saare kõige enam külastatav koht,” märkis Lauk.
Vallavoliniku sõnul ei soovi ta oma ettepanekuga kellelegi halba. “Tegelikult on kogu sellel lool kaks aspekti,” jätkas ta. “Neist üks on seotud heakorraga ja teine asjaoluga, et suur osa Ruhnu saare maast on praegu lihtsalt käibest väljas.”

Kuna enamik ruhnurootslastest, kel väikesaarel kinnistu, elab välismaal, pole neil sageli lihtsalt võimalik oma kinnisvara eest hoolt kanda. “Tihti on veel nii, et maareformi käigus omandi tagasi saanud inimene on tänaseks juba surnud, mistõttu on mööda maailma laiali olevate omanike ring veelgi suurenenud,” põhjendas Lauk oma seisukohta.

“Samas leidub aga inimesi, kes sooviksid siin Eestimaal hooletusse jäetud kinnisvara omandada.”

Vald peaks tegema ettekirjutused

Kaarel Lauk rõhutas, et vald peaks välismaal elavate ruhnurootslastega ühendust võtma ja neile ettekirjutuse tegema, kas väikesaarel olev kinnistu korda teha või võõrandada see inimesele, kes suudaks kinnisvara eest hoolt kanda.

“See on puhtalt küll minu isiklik seisukoht, kuid ma arvan, et vald võiks siin olla heaks vahendajaks,” lisas Ruhnu blogis vastava ettepaneku teinud Lauk.

Lauk lisas blogis, et juba 1996. aastal võttis vallavolikogu vastu otsuse, mis jagas küla maa ruhnurootslaste ja väikesaarele hiljem asunute vahel.

“Tänaseks on maareform Ruhnus lõppenud, ajaloolised külakrundid on vanade ja uute omanike vahel tükeldatud, [kusjuures] ruhnurootslastele anti tagasi hinnanguliselt 95% põllumaast, enamik neile enne sõda kuulunud metsamaast ja ka [suur osa] küla elamumaast.”

Millal Ruhnu volikogu võiks ruhnurootslaste räämas kinnistute küsimust arutama hakata, ei osanud Lauk eile veel öelda. “See sõltub paljuski volikogu esimehest, millal ta selle küsimuse päevakorda lülitab. Vastav kiri on talle üle antud,” rääkis Lauk.

Probleem on olemas

Ruhnu vallavolikogu esimees Vello Kümmel kinnitas probleemi olemasolu. “Mõtteid oleme sel teemal vahetanud,” lausus ta. “Kuid isiklikult arvan, et sundvõõrandamise alustamine oleks praegu ikkagi veel ennatlik ja tekitaks vaid riidu ning pingeid.”

Samas möönis Kümmel, et tänaseks on välismaal peale kasvanud ruhnurootslaste uus põlvkond, kes pole oma esivanemate kodukoha suhtes enam niivõrd nostalgiliselt meelestatud.

“Pealegi on paljud uued omanikud ka ise juba taibanud, et parem oleks pärandina saadud Ruhnu kinnistu võõrandada,” märkis ta.
“Vald saaks siin omalt poolt kaasa aidata, et kogu seda protsessi veelgi kiirendada, et hooletusse jäetud maatükid leiaksid uued omanikud,” ütles Vello Kümmel.