Mida teha, kui libedaga kukud? (4)

Mida teha, kui libedaga kukud?

KINDLAM PIND: Libedaga peab eelkõige ise liikudes ettevaatlik olema – kolmel rattal on kukkumise tõenäosus märksa väiksem.

Üleeilse seisuga oli Saare maakonnas kukkumistega luid murdnud neli inimest. Kukkudes murtakse enamasti käsi, mis pannakse valesti ette ja põrutatakse ära või murtakse oma keharaskuse all.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütleb, et ega inimene väga palju teha saagi, kui ta libedaga kukkunud on. Koov räägib, et inimene saab vaadata, kelle maja ees ta kukkus ning siis kiruda majaomanikku. Kukkumise põhjust ei ole võimalik tõestada ning seega peab inimene ise ettevaatlik olema.

Linna heakorraeeskirja järgi on kinnistu omanik kohustatud teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega piirneval puhastusalal ehk kinnistu ja sõidutee vahelisel alal, näiteks kõnniteel. Omanik peab kõrvaldama ka ehitiselt lume, jääpurikad ja muu ohtliku, mis takistab kõnniteel ohutut liiklemist.

Samas keelab heakorraeeskirja § 7 kõnnitee puhastamisel üleliigse lume sõiduteele lükkamise. Kõnniteele peab jääma vähemalt 110 cm liikumisruumi ning libeduse tõrjeks ei tohi kasutada liiva ega tuhka. Lubatud on puistamiseks kasutada materjali, mille tera läbimõõt on 2–6 millimeetrit.

Liiva- ja tuhakeeldu kommenteerides möönab Koov, et praegustes ekstreemsetes oludes kedagi liiva ja tuha kasutamise eest kindlasti ei trahvita, tähtsam on, et inimestel ohutu liikuda oleks.

Heakorraeeskirja rikkumise eest võib karistada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel, mis näeb ette trahvi suuruses kuni 100 trahviühikut ehk kuni 6000 krooni. Juriidiliste isikute puhul võib trahv olla kuni 20 000 krooni.

Linna heakorra järelevalvespetsialist Katrin Reinhold ütleb, et praeguse sulaga on selgelt näha, millistes majades heakorrale tähelepanu pööratakse ning kus vaid loodetakse, et küll lumi ära sulab. Seal, kus majade ümbert lumi korralikult ära lükati, on nüüd asfalt välja sulanud, teisal on aga eelmiste päevadega kokkutambitud lumi muutunud sulaga libedaks jääks.

Spetsialist saab trahvida

Linna heakorra järelevalvespetsialist on see, kellel on õigus algatada väärteomenetlus ehk kohaldada trahv heakorraeeskirja rikkumiste eest. Selleks peab spetsialist olukorra fikseerima ja andmeid koguma, kinnistu omanikult seletuse võtma. Lähtuvalt asjaoludest võib teha kas hoiatuse või trahvi.

“Ma rakendan ka meetodit, et kõigepealt saadan märgukirja või helistan,” lisab Reinhold. “Siiani pole ma oma viiekuulise ametisoleku aja jooksul veel kedagi trahvinud.” Üldse on tema sõnul Kuressaares asjad trahvideni läinud vähestel juhtudel. “Rohkem on olnud eesmärk asjad korda saada läbirääkimise ja hoiatuste teel, et puudused oleksid likvideeritud.”

Seega võib kukkuja pöörduda heakorra järelevalvespetsialisti poole, kui ta tunneb, et “keegi peaks midagi ette võtma”. Siiani Reinholdi poole kukkumiste pärast pöördutud ei ole, kuid on helistatud ja räägitud konkreetsetest piirkondadest, kus on libe või lumi koristamata.

Kui asi ka trahvini peaks minema, siis läheb see trahviraha linnakassasse ning kannatanul sellest otseselt abi ei ole peale lootuse, et ehk nüüd tehakse õnnetuse piirkond korda. Soovitatav oleks teha elukindlustus, kui on kartus kukkumiste ees.

Kui aga õnnetuskohaks on mõne riigiinstitutsiooni hallatav ala, siis neid ei saa üldse karistada, sest seadus ei võimalda seda. Heakorra järelevalvespetsialist saab neile vaid soovitada asjad korda teha, koputada südametunnistusele.

Tasuta puisteliiva

Kõige parem võimalus libedust vältida, on külvata jäätunud teele libisemist takistavat ainet. Veel viimaseid päevi ehk kuni pühapäevani registreeritakse kinnistuomanikke, kes soovivad saada linnavalitsuselt tasuta 25 kg spetsiaalset puisteliiva, mis vastab nõuetele ehk on õiges suuruses teradega. Selleks tuleb pöörduda Aurigas asuvasse Rautakesko kauplusse ning puistematerjali saab kätte alates 8. detsembrist.

Libeduse tõrjeks tuha ja peene liiva kasutamise keeld tuleneb kartusest, et kuiva ilmaga lendub see kraam tuulega kõikjale laiali, määrib ning hiljem olevat keeruline koristada. Samas usutakse, et jämedat tera saab kenasti kokku pühkida ja hiljem uuesti kasutada.


Miks jää on libe?

Üldiselt on arvatud, et jää libedus tuleneb sellest, kui jääga kokku puutudes tekib selle ja mingi eseme, näiteks saapa, vahele õhuke sulanud jääkiht. Põhjuseks surve, mille tulemusel jää pealmise kihi sulamistemperatuur muutub madalamaks. See kiht on justkui määre ning seetõttu hõõrdumine väheneb ja ongi libe.

New York Times’is ilmus paari aasta lugu dr Robert M. Rosenbergist, kes väidab, et see ei ole tegelikult nii. Tema sõnul on survest tekkiv sulamine liiga väike, et olla arvestatav. Päris kindlad seega veel ei olda, miks siis jää ikkagi libe on, kuid tuuakse välja kaks konkureerivat ideed.

Esimene räägib hõõrdumisest ning hõõrdumisel tekkivast temperatuuri tõusust, mis tekitab objekti ja jää vahele libeda kihi.

Teine võimalus, mida kaalutakse juba aastaid, on, et jää pind lihtsalt ongi libe. Ehk siis vee molekulid, mis on jää pinnal, liiguvad rohkem kui need, mis on teiste vahele pikitud. Nende kohal ei ole molekule, mis neid paigal hoiaks ning seetõttu nad jäävadki üksjagu liikumisse ehk vedelasse olekusse.

Miks sool jääd sulatab?

Kui jää ja vesi kokku puutuvad, juhtub kaks asja. Esiteks, jää pinnal olevad molekulid lähevad vette ning tekib sulamine. Ja teiseks, vee molekulid püütakse jää pinnale ja toimub külmumine. Kui need protsessid toimuvad ühes tempos, siis jää ja vee hulk püsib üldiselt muutumatuna. See saab olla null kraadi juures.

Kui nüüd temperatuur langeb, siis molekulide liikumine aeglustub ning sellised molekulid kinnituvad jääle palju lihtsamalt. Seega toimub külmumine suuremas tempos kui sulamine. Temperatuuri tõustes liiguvad molekulid kiiremini ning sulamine saab hoogu.

Jääle soola lisamine rikub samuti seda tasakaalu, nagu ka temperatuuri muutumine. Nimelt lahustuvad soolamolekulid küll vees, kuid ei kinnitu väga hästi tahke aine külge. Seega väheneb külmumise tempo. Sulamise tempo jääb endiseks, kuid toimub nüüd kiiremini kui külmumine.

Sellise seguga tasakaalu saavutamiseks peab temperatuur langema madalamale kui null kraadi. Mida suurem on soola kontsentratsioon, seda madalamat temperatuuri on tasakaaluks tarvis. Vedela soolalahuse kõige madalam temperatuur saab olla –21,1 kraadi, sealt edasi kristalliseerub sool jääst eraldi, mitte enam ühtse seguna.

Tegelikult ei olegi küsimus soolas – sama protsess toimuks iga aine puhul, mis vees lahustub, näiteks ka suhkru puhul. Soola kasutatakse teedel jääga võitlemiseks sellepärast, et see on suhteliselt odav ning seda on üldiselt ka saada.

Hirm jää ees

Ei ole vist asja maailmas, mida mõni inimene paaniliselt ei kardaks. Nii on ka inimesi, kes tunnevad surmahirmu külma ja külmade asjade ees, nagu jää, pakane, härmatis… Krüofoobia all kannatav inimene saab ehk isegi aru, et tema hirm on alusetu, kuid tunneb sellest olenemata ärevust.

Sellised inimesed riietuvad sageli märkimisväärselt soojemalt kui vaja oleks, istuvad külmadel aegadel toas, väldivad külma rooga ja külmi jooke või kolivad sootuks soojale maale elama.

Inimesel esinevad sellised sümptomid nagu paaniline hirm, kiire pulss, õhupuudus, värinad ning tugev vajadus selle kõige eest kuhugi põgeneda.
Krüofoobiat ravitakse ärevusvastaste rohtude ja teraapiaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 171 korda, sh täna 1)