Kus on koolilapse tööleping? (13)

Kus on koolilapse tööleping?

 

Hariduse omandanud tööealised inimesed käivad enamasti tööl. See on kõigile mõistetav. Töötasuna saavad nad palka. Tunni-, tüki- või kuupalk teenitakse välja vastavalt lepingule. Lepingut järgitakse. Nii tööandja kui ka töövõtja võivad lepingusätete rikkumise korral õigust nõuda kas või kohtus.

Õpilane käib tööl koolis. Omandatud haridus paistaks justkui palgana ränga töö eest, mis koolipingis tehakse. Aga kuna haridus ei ole mõõdetav suurus, puuduvad tal ühikud ja tähised. Hinnatakse õpilaste teadmisi, seda hindamist võib julgelt võtta kui palka. Tegid kontrolltöö ära, said hinde, lõpetasid kursuse – jällegi hinne, lõpetasid klassi või kooli, igal juhul saame me hinde. Probleem on aga selles, et õpilase tööpäev ei ole lepinguga reguleeritud.

Esmapilgul võib tunduda, et õpilase tööpäev on piiritletud üsnagi konkreetselt. Tunniplaan on kindel ja muutub haruharva. Aga õpilased teevad rängalt ületunde, mida “töölepingud” mitte kuidagi ei reguleeri.
Pärast koolitunde tuleb õpilastel peaaegu igas aines koduseid töid teha.

See kodune töö ei ole reguleeritud erinevalt koolis toimuvatest tundidest mitte mingil viisil. See on ka mõistetav, kuna kodus töötavad õpilased individuaalselt. Igal inimesel kulub koduseks tööks ka erinevalt aega, kuid sellegipoolest ei tohi unustada seda, et õpilase tööpäev ei lõpe viimase koolitunni kellaga.

Tööinimese tööpäev on aga piiritletud. Pärast tööpäeva on inimesel vaba aeg, mil tegeletakse sellega, mis meelepärane. Kes harrastab tugitoolisporti, kes päris sporti, kes suhtleb sõpradega pubis – kõik on igaühe enda otsustada. Lepinguga tööline võib seda endale julgelt lubada, kuna ta ei pea arvestama tööga pärast tööd.

Selgema pildi loomiseks toon õpilase võimaliku päevaplaani. X õpilase päev algab kell 7. Kell 8 algab kool, mis lõpeb nelja paiku. Kell pool viis algab kunstikool, kell kuus sporditrenn. Kella üheksaks on õpilane kodus, sööb õhtust ja tõmbab hinge. Pool üksteist on ta valmis õppimiseks. Igal järgneval päeval kõik kordub. Arstid soovitavad aga õpilasel magada ööpäevas vähemalt 9–10 tundi.

Kahjuks peavad väsinud õpilased eirama arstide soovitust ja kulutama nii mõnegi tunni uneajast õpingutele, ehk siis magamiseks jääb seitse kuni viis tundi. Tekib stress, kannatab keskendumisvõime, tehtud töö kvaliteet ja saadav palk ehk hinded.

Koolikorraga ehk nii-öelda töölepinguga on sätestatud õpilaste-õpetajate kohustused ja õigused. Järeltöödeks ja tööde parandamiseks on nii õpilasele kui ka õpetajale ette nähtud kindel päevade arv.

Kui õpilane oma ebaõnnestunud tööde parandamisega ei tegele, pannakse talle ka vastavad hinded. Edasi järgneb õppenõukogu ja seal tehtud otsused. Ma ei väida, et õpetajatel on vabad käed õpilastega manipuleerimiseks, aga neil on kindlad meetodid, kuidas õpilasi hinnata. Õpilastel need puuduvad.

Oletame, et õpetaja ei jõua töid ettenähtud aja jooksul parandatud. Kas on siis õige nõuda õpilaselt ettenähtud päevade jooksul oma töö parandamist, kuna veerandihinde peab välja panema? Tiheda töögraafiku tõttu on õpetajal nädalas vaid kindlad päevad, mil toimuvad konsultatsioonid. Selline olukord on minu arvates ülekohtune, kuna õpilasel ei ole meetmeid õpetaja korralekutsumiseks.

See oli vaid üks näide, kus kokkuleppele, mis rahuldaks mõlemaid pooli, on võimatu jõuda mõlema poole tiheda graafiku tõttu. Lahendamata konfliktide puhul on aga õpetajal alati eelis, kuna hindeta jäänud õpilane on niikuinii kaotaja.

Töötaja, keda ei rahulda tema ülemuse ülekohtune käitumine või töötingimused, ilmselt lahkub sellelt töökohalt. Samuti on õpilasel võimalus vahetada kooli. Saaremaal maakohtades kaugete vahemaade tõttu põhikooli kergesti ei vahetata. Kui õpilane ei saa hakkama gümnaasiumis, võib ta alati kooli vahetada või minna hoopis ametikooli. Kuid taas kord ei tohi alahinnata raskusi, mis kaasnevad kooli vahetamisel.

Mõlemal, nii tööandjal kui ka töötajal, peavad olema oma õigused ja kohustused. Aga erinevalt töötajast ei saa õpilane oma õigusi tööandja ees kaitsta. Sellest tulenevadki konfliktid, ajanappus, stress, tervisliku seisundi halvenemine. Kes teab, võib-olla peitub selle taga ka hariduse taseme üleüldine langus. Kui pikk on siis õpilase tööpäev? 12 tundi, ja nii 12 aastat järjest. Mis on siis õpilase palk? Haridus või hinded?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)