ONLINE INTERVJUU: Lugejate küsimustele vastas vanemkomissar Aare Allik (45)

ONLINE INTERVJUU: Lugejate küsimustele vastas vanemkomissar Aare Allik

 

INTERVJUU ON LÕPPENUD. Oma Saare lugejate küsimustele vastas Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Allik.

Saaremaa Piirivalve juhtimiskeskus on Kuressaares, Saare Politsei juhtimiskeskus on Pärnus, Saare päästeteenistuse juhtimiskeskus on Kuressaares. Lähiaastail on plaanis Politsei, Piirivalve ja KMA liitmine üheks Piirivalve- ja Politseiametiks, kus ainsand ohvitserid on praegused piirivalveohvitserid. Käesoleva aasta juuli keskpaigast kehtima hakanud muudatused liiklusseaduses § 74´1 – § 74´56 sätestavad piirivalvureile lisaks seni kehtinud õigustele õigused, mis enne kuulusid vaid politsei menetluspädevusse. Kord on 110 politsei hädaabi number, kord juhtimiskeskuse number, kord politsei tasuta number, kuhu pealnägijad saavad tasuta helistada. Uuest ORSist on teatud maigu suhu saanud ainult praegune piirivalve. Mõõtmetelt eesti suurimas maakonnas, kus elab 35 000 inimest, on politseijõud viidud miinimumini, järjest kaotatakse öiseid valveid ja linnavolikogu istungil märgib Saaremaa politseijuht, et linna avalik kord politsei prioriteet ei ole. Vaatamata polisei juriidilisele liitmisega piirivalvega millegipärast plaanib Saare politsei kolida ühe katuse alla hoopis päästeteenistusega. Kas teie oskate öelda, kas Saaremaal lavastab siseministeerium Ivan Andrejevitš Krõlovi valmi “Loomade orkester” või valmi “Luik, haug ja vähk”?
Mis prioriteete puudutab, siis sellele ma vastasin juba – tegemist on
kommunikatsiooni praagiga, asjalood on hoopis vastupidi.
Mis aga näitlejate tööd puudutab, siis meie kollektiivis on vähemalt üks
maakonna tasemel näitleja – M.Juhandi, kes võib pretendeerida peaosatäitjaks näidendis, hetkel otsime teisi osatäitjaid ning arengutest
anname küsijale kindlasti teada.

Tere, Ferrumi ja Pritsumaja vahel võiks olla konkreetne märk, et enne seda märki ei tohi parkida. Konkreetne märk ei jätaks mitmeti tõlgendamiseks ruumi, hoiaks ära mõttetud vaidlused politsei ja kodaniku vahel. Politsei saaks olla mujal kasulik, kodanikul närvid korras. Isegi, kui liikluseeskirjast on võimalik välja lugeda, et seal seista ei tohi, ei ole paljudel inimestel liikluseeskiri detailideni peas. Kui pilt märgi näol reaalses elus vastu vaatab ei pane mitte keegi va. teenindav transport sinna oma autot ja kui pargib, siis pole vaidlusruumi kas trahv oli politsei poolt õige otsus või mitte. Mulle tundus algusest peale imelik, et seal seistakse, aga kuna nägin, et paljudt pargivad, panin enda auto ka paar korda sinna seisma. Viimane kord politsei tegi viisaka märkuse, et nii pole ilus ja võib trahvi saada. Ma luban, et rohkem ei pargi seal.

Mul on hea meel, et võtsite politsei märkust kuulda.  Jagan teie arvamust märgistuse osas, märgistus ei ole üheselt liiklejale arusaadav. Raekeskuse, Ferrumi ja Pritsumaja (ka Grand Rose) piirkonna
planeerijad on jätnud tähelepanu alt välja piirkonna liiklemisprobleemistiku. Tänane korraldus välistab täielikult enamikel juhtudel piirkonnas ka teenindava transpordi ligipääsu. Mida teha? Mis untsu läinud, tuleb uuesti üle vaadata…muidu jääb kannatajaks osapooleks liikleja.

Olete öelnud ,et politseinike arv Saaremaal on optimaalne. Mida see tähendab ja kuidas kommenteerite seda ,et Orissaare piirkonna politseibussis võib väga sageli näha istumas abipolitseinikku? On see mingi eriline “vabatahtlikkus” või on ikkagi mehi vähe? Mida te isiklikult arvate olukorrast kus riigi julgeolekut püütakse tagada vabatahtlike abiga ja nende tasku arvelt? Kui sageli ise külastate oma alluvaid Orissaares?
Optimaalsus tähendab seda, et olemasoleva isikkoosseisuga on meile
seataud ülesanded täiesti täidetavad. Küll olen alati lisanud, et
suveperioodil vajame abijõudusid. Abijõuks on meile teiste maakondade
patrulltoimkonnad, kes näiteks suurürituste ajaks meile appi tulevad või
siis Julgestuspolitsei üksused.  Abijõuks on ka meie koostööpartnerid piirvalvurid ning samuti abipolitseinikud. Ma ei halvustaks vabatahtlikkuse alusel üheski valdkonnas tegutsevat kodanikkonda. Hoopis vastupidi, sellised inimesed on ühiskonna üks tugitalasid ja sügav kummardus sellistele inimestele, kes näevad oma kodanikurolli ka vabatahtliku panusena ühiskonna tegemistes, olgu siis tegemist „Teeme ära” prügiaktsioonis osalejatega või loomakaitsjate või abipolitseinikega.

Tere! Nagu me hiljuti ühest artiklist lugeda võisime ei ole tänapäeval enam politsei ülesanne avaliku korra tagamine(vähemalt mitte üks esmastest). Paljud kuressaarlased on siis valel arusaamal politsei ülesannetest. Ka minu meelest on politsei esmased ülesanded avaliku korra tagamine ja kuritegude ennetamine. Vastasel juhul jääb ju politseist kui organisatsioonist mulje, et ta on ellu kutsutud kuritegusid avastama (mis on kindlasti vajalik kuid siiski tegelemine tagajärgedega) ja kodanike karistama (trahvima). Minu meelest Kuressaares lahtise turvavööga sõitmine ei ole pooltki nii kaalukas rikkumine kui kesklinnas linnavalitsuse ees praktiliselt ülekäigu rajal parkimine. Seal takistatakse pidevalt turvalist teeületamist ja eelkõige on hädas lapsed kes varjatud nähtavuse tõttu ei saa turvaliselt teed ületada.(seal on nüüdsest peatumist keelav märk). Ma olen oma silmaga näinud kuidas politseiauto antud kohast mööda sõidab (suundudes operatsioonile) ja hiljem sama patrulli kohanud perearstikeskuse juures väärteo protokolli koostamas turvavööta sõidu eest. Kas vastab tõele et riigieelarvesse on sissekirjutatud summad mida loodetakse saada trahvidest? Kuidas Teie seda kommenteerite. Aitäh!!!
Te ei ole millestki valesti aru saanud ja orienteerute politseile seatud ülesannetes suurepäraselt. Probleem on pigem selles, et ajakirjanduses avaldatu on pigem meelelahutuslik. Seisukohad ja arusaamad tuleb endal kujundada. Eelnevalt vastasin „Huvitatu” samasisulisele küsimusele. Politseitöö sisuks ei ole väljakutse ootamine, et siis vilkurite saatel sündmuskohale sõita. Politseipatrullid tegutsevad selgete ülesannetega. Nõustun, et kõrvalseisja võib jääda pika näoga vaatama mööduvat politseisõidukit, samal ajal kui kodanik märkas nahaalset valesti parkijat ja politseinik seda samuti märkas (või pidi märkama). Kahjuks ei saa kõrvalseisja üldjuhul teda, kuhu see politseisõiduk sõitis ja millise ülesandega. On nii, et juhul, kui esineb mitu sündmust korraga, peab patrulltoimkond valima neist suurema ohuastmega sündmuse ja asuma seda lahendama. Paratamatult jäävad teised madalama ohuastmega sündmused ootele.
Kui patrullil on võimalus valida, kas reageerida silme all toimuvale valesti
parkimisele või jätta ootele vägivallajuhtum kuskil korteris, siis patrulli
kohutus on valida vägivallatseja kinnipidamine.
Mis puudutab riigi eelarves trahvidelt laekuvate summade kajastumist, siis siin ei ole ju midagi imelikku. Tegemist on tavapärase finantside
planeerimisega. Planeerija (Rahandusministeerium) peab omama ülevaadet riigieelarve laekumistest ja kuludest. Kui on teada, et järelevalveasutused on uuele eelarveaastale eelnenud perioodil määranud trahve “x” arv kroone ja kui on teada, et järelevalveasutuste töö osas olulisi muutusi järgneval perioodil ei ole tulemas, on ju loogiline eelmise aasta arvandmed trahvide laekumiste osas kanda prognoositavate laekumiste poolele. Samasugust laekumiste ja kulude prognoosimist kasutavad kõik eelarvelised asutused, sh omavalitsused.

Mis arvate sellest, et trahve kahekordistatakse? Ma siin sain täna suulise hoiatuse keelumärgi alt sissesõitmise eest. Eluaeg ei riku enam liiklusseadust, väga positiivse mulje jättis, et ei hakatud trahvi väänama.
Trahvide kahekordistamisest ei ole kuulnud, ajalehtedes on enamik
lugemiseks vast ikka ajaviiteks. Tõsisemad seisukohad tuleb endal ise
kujundada. 
Mul on hea meel, et sattusite tunnistajaks politseitöö parimale praktikale. Politsei oluline roll on õpetada ja juhendada inimesi märkama keskkonnas valitsevaid ohtusid ja mõistma seaduse täitmise olulisust.

Mitu uut politseivärvides Škodat tuleb Saaremaa teedele? (kuuldavasti vahetatakse lähitulevikus liisingu lõppedes Nissan Primerad välja). Jõudu ja jaksu korra tabamisel!
Esialgsete andmete järgi 2 sõidukit. Tänan heade soovide eest! P.S eile
oli ka politsei 90.aastapäev!

Millal alustatakse uue politsei-päästemaja ehitamist? Mida plaanitakse teha vana hoonega kesklinnas, kui uus on valminud?
Uue maja ehitamine on seotud riigi eelarvega. Ehituse algust tänastes
tingimustes ei julge enam prognoosida.
Vana maja kohta saan seda nimetada, et vara mida riiklikud institutsioonid ei kasuta neile seatud ülesannete täitmiseks antakse üle kohalikule omavalitsusele või siis müüakse maha.

Kuidas on lood järelkasvuga Kuressaare politseis, kas noori kadette on peale tulemas?
Järelkasvu üle ei saa Kuressaare jaoskond kurta. Vaadates koolides
õppivate saarlastest kadettide arvu, saab prognoosida, et igal aastal on
meile tööle tulemas 2-3 uut töötajat. St politseisse tööleasumiseks on
tekkinud järjekord. See tähendab, et saame võtta meile tööle vaid parimaid ja teisest küljest meie ridades saavad töötada vaid head töötajad.

Kas saare politsei kasutuses olevad kiirusemõõdikud on seaduslikud? (vt.riigikohtu otsus, mis meedias viimastel päevadel on kajastamist leidnud.)
Politsei kasutab liiklusjärelevalves riigikohtu lahendiga kooskõlas
olevaid kiirusemõõdikuid ehk siis vanematüübiliste mõõturite kasutamist ei toimu.

Piirivalve käsutuses on praegu Kuressaares Tallinna tn asuv hoone, kus nii tsaari- kui eelmisel eesti ajal asus politsei. Kas Te ei arva, et mõistlikum oleks sellesse praegu nähtavasti väikeses ulatuses kasutatavasse hoonesse paigutada nii piirivalve kui politsei ning uus hoone ehitada ainult päästeameti vajadusi silmas pidades?
Osaliselt vastasin küsimusele veidi eelpool. Mis puudutab uue maja
ehitamist, seda eriti 2010 loodava ühendasutuse raames, siis küsimusel on jumet. Vastajaks saab olla aga Siseministeerium.

Viimasel ajal on läinud liikvele politsei poolt väljakäidud väide, et Kuressaare politseijaoskonna prioriteediks ei ole avalik kord. Mis siis ikkagi on prioriteet nr.1?
Kas on plaanis suurendada jalgsipatrullide osakaalu ja kui siis millal? (Kuna majanduskriis pitsitab ka politseid, siis saaks sealtki kokku hoida).

Kahetsusväärne lugu selle artikliga, just seetõttu, et ajakirjanik on
teemat käsitlenud asjatundmatult ja seetõttu loonud järjekordsed pahameele avaldused politsei aadressil ja seda kahjuks täiesti teenimatult politsei suhtes. Linnavolikogu istungil rääkisin, selgitasin volikogu liikmetele,
milline on politseiline taktika maakonna teedel hukkunute ja vigastatute
arvu mõjutamisel. Selgitasin selle kaudu põhjuseid, miks politseipatrulli on
kesklinnas päevasel ajal suhteliselt vähe näha ja miks me ei saa oluliselt
suuremas mahus parkimisrikkumistega tegeleda. Edasiselt käsitlesin avaliku korra rikkumisi Kuressaare linnas. Ning hoopis vastupidiselt ajakirjanduses nimetatule tõin teise peamise politsei töösuunana välja avaliku korra tagamise Kuressaare kesklinnas õhtustel ja öistel „kuumadel kellaaegadel”, millise ülesande täitmiseks saadab politseijaoskond tänavatele ka täiendavaid patrulle. Lugejatele saan kinnitada, et politsei peamisi prioriteete õhtusel ja öisel ajal on avalik kord Kuressaare linnas.

Kes uurib Orissaare internaatkooli varade laialitassimist? Väidetavalt osalesid selles aktsioonis ka teie alluvad?
Menetleja selles juhtumis on Kuressaare politseijaoskond. Kui küsijal on
andmeid, milles politseinike tegemised selles juhtumis on olnud seadusega vastuolus, palun sellest ka julgesti politseile teada anda. Kas minule otse või Lääne Politseiprefektuuri juhtkonnale.

Kas tänane OS ilmunud parkimise lugu on järjekordne ilming sellest, et linn ja politsei ei saa üleüldse omavahel kaubale?
Tuleb küsida ajalehe käest. Linnaga, kui ühe tähtsaima koostööpartneriga on politseijaoskonnal head suhted ja politsei poolelt linnale tihe infovahetus.
Tagaside jääb teinekord küll kesiseks või juhtub, et mõni linnaametnik
eelistab ajalehe vahendusel politseiga suhelda. Kuid meie majade vaheline
kaugus ei ole nii suur ja loodan, et ka selles osas toimuvad muudatused.

Mille taha on jäänud linna valesti parkijate probleemi lahendamine? Kas tõesti on tegu politseile nö mitteprioriteetse tegevusega või linnavalitsuse tahtmatuse-suutmatuse-jonnimisega koostöö tegemisel (tasuline parkimine, sundteisaldamine, menetlejad)?
Eelmistes küsimustes püüdsin sellele küsimusele juba osaliselt vastata.
Politseiametnikke ja patrulle on maakonna teedel kindel arv. Neil on kindlad
ülesanded, enamik ülesannetest tulenevad taotlusest politseiliste meetmetega mõjutada hukkunute/ vigastatute arvu maakonna teedel. Politsei tegeleb parkimisteemaga muude ülesannete kõrvalt. Kindel on see, et mitmedki nahaalsed rikkujad on saanud oma karistuse ja saavad ka edaspidi. Käsitlemata ei saa jätta, et milline on linna roll selle valdkonnaga
tegelemisel. Linn kehtestab liikluskorralduse, sh parkimiskorra, see on
omavalitsusele seatud ülesanne, samuti on seadus määranud kehtestatud
kordade järelevalve ja menetluse õiguse, milline õigus on samuti antud
linnale, sellise järelevalve õigus on antud lisaks ka politseile. Linn oma
õigusi täna ei kasuta. Otsustajale vaeb paratamatult kaalukausi ülesse
tänane politseitöö põhisuund – intensiivsema liiklusjärelevalve kaudu
hukkunute/ vigastatute arvu vähendamine. Kuidas otsustaks lugeja?

Konkretiseeriks ühe eelneva küsimuse. Mingil ajal kehtis kord, et sõidukit võis peatada järgnevatel juhtudel: operatsioon “Kõik puhuvad”, lauskontroll – KÕIK sõidukid peatatakse ja otsitakse/vaadatakse läbi ; sõidukil on nähtavad tehnilised vajakajäämised või käitub kahtlaselt. Kas tänaseks on selles vallas midagi muutunud, sest kui peatamised hakkavad kuidagi VÄGA sagedasti korduma, hakkab asi ahistamise või kiusamise moodi välja nägema.
Seadused, määrused, mis politseile sellise sekkumisõiguse annavad
kehtivad ka täna. Küll peavad politseinikud inimesele arusaadaval moel
suutma selgitada sõidukite peatamise põhjust. See, et politseid on
liikluspildis varasemate aastatega rohkem näha peaks ju ainult head meelt
tegema. Meie rolliks on intensiivsema liikluse järelevalve kaudu mõjutada
kahanemise suunas maakonnas liiklusõnnetustes hukkunute, vigastatute hulka.
Minu meelest on vägagi mõtlema panevate arvudega tegemist, kui maakonnas on 2008.a 9 kuu seisuga liiklusõnnetustes hukkunud 4 inimest, vigastada saanud 59 inimest ja neist 20 joobes juhtide süül. Leian, et politsei suurem kontroll teedel on selle kaudu põhjendatud.

Kas on mingeid mooduseid, mis hoiab politseinikke politseitöös läbi põlemast? Pikke puhkuseid, motivatsioonipakette vms? Kas olete ise olnud sellises olukorras, et viskaks kõik nurka ja kõnniks minema? Või on raudsed närvid ja paks nahk?
Eks peamised hoidjad on pereliikmed ja meie kollektiiv ise. Lisaks
suunatakse Lääne Politseiprefektuuris igal aastal taastusravi eesmärgil
sanatooriumisse 20-25 ametnikku. Vajaduse tekkimisel saame kaasata
psühholooge. Leian, et võimalused on meil olemas, kuid olulisem on, kuidas õigel ajal ära tunda selliseid juhtumeid. Selles osas on meil arenguruumi.

Kas kesklinna ööklubide (Diva, Privilege, Kodulinna Lokaal) juurde on juba pandud videokaamerad, kui ei ole, siis kas on plaanis seda teha?
Videovalve paigaldamine sellesse kolmnurka on äärmiselt oluline. Hindan
ise kaamerate mõju selles piirkonnas kuritegusid ennetava meetmena äärmiselt kõrgeks. Täpsemaid vastuseid paigaldamise osas saab aga anda Kuressaare Linnavalitsus, kes on ka turvakaamerate hanke teostaja.

Kas minu põhiseaduslikke õigusi ei rikuta, kui mind peetakse niisama kinni, ilma et ma oleks midagi rikkunud ja parasjagu ei toimu politseioperatsiooni?
Situatsioon vajaks küll täpsustamist, kuid üldisemalt on politseile
politseiseaduse alusel antud rida õigusi, mida tavakodanikel ei ole. Kui
avaliku korra huvides on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või
õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isikusamasus, siis politseil on
õigus teie andmeid kontrollida ja vajaduse ilmnemisel toimetada teid
politseiasutuse ruumidesse.

Eks seda politseid tümitata ju tihti asjatult. Ega nemad süüdi pole, et vanemad lastest pätte kasvatavad. Peamiselt olete ju ikka tublid, seda näitab kasvõi see kui suur hulk elanikest politseid usaldab. Kuidas on korraldatud politseiniku nõustamine kui talle väga pinda käiakse ja hing sellest haige on?
Eks ta nii ole, isegi imestan maakonna lehtesid lugedes, et kas tõesti
lähevad politseinike kõik tegemised inimestele (ajakirjanikele) nii korda
või on tegemist lihtsalt kroonilise uudistepuudusega. Ja eks selline pidev
tähelepanu on väsitav organisatsioonile ja tema liikmetele sama moodi.
Teisalt ei saa siin midagi ka ette heita, turvalisus on üks peamisi
ühiskonna põhiväärtusi. Kui ühiskonnas on hulgaliselt pingeid, reageeritakse ka rohkem turvalisuse teemas, st ollakse nõudlikumad politsei tegemiste suhtes.
Politseinike nõustamises nende muredes on politseiorganisatsioonil veel
arenguruumi. Teisalt oleme ka (mitte ainult politseinikud) suhteliselt
kinnise loomuga ja läbipõlemise tunnuseid on raske märgata.

Vaatamata igasugu juhtumitele, on Saaremaal turvaline. Kui oleks Teie teha, siis mitu konstaablit Te ise ametis peaksite, et politseid veelgi rohkem töötamas näeks?
Politseinikke võiks ju alati olla rohkem, teisalt on selline soov
sõltuvuses riigi võimalustest, tema eelarvest. Täna on riik pidanud
oluliseks 2009.a eelarves mitte kärpida politsei võimalusi tema ülesannete
täitmisel, samal ajal kui paljude riigiasutuste eelarvetes on negatiivsed
muutused tulemas. Lihtsamalt – kui riik peab oluliseks politseinike arvu
tõsta, siis eraldab ta eelarvesse ka vastava hulga raha. Kui riik otsustab
teisiti, siis kahandab ta politsei eelarvet ja peale seda on politseinikke
vähem.

Politsei ei tule toime valestiparkijatega. Iga päev hommikust õhtuni pargitakse politseimaja lähedal Nordea panga ees parkimise keelutsoonis. Ei ole hetkegi, mil seal keegi ei pargi. Millegipärast tundub, et just selle koha juures pigistab politsei silma kinni. Samas, kui seal toimub nii massiline keelatud parkimine, siis võib-olla ei ole asi mitte inimeste tahtlikus seaduserikkumises vaid valesti on midagi muud. Võib-olla on keelumärk raskesti märgatav. Tehke siis maha kollane jutt või paigutage sinna mõned lillepotid. Tundub, et politseid nagu eriti ei huvitagi.
Küsija vastab osaliselt juba ise oma küsimuses. Lisaks on igal osapoolel
on oma kohustused. Politsei töövahendiks ei ole värvipintsel ja
aiatööriistad. Voli selliste tööriistade kasutamiseks on pigem teistel
osapooltel. Politsei ei saa kõiki vajakajäämisi heakorras või liikluskorralduses enda kanda võtta. Liikluskorralduse kehtestab linn.
Parkimiskorra rikkumiste osas on järelevalve õigus ja kohustus kohalikul
omavalitsusel ja politseil. Mis linn selles osas on ettevõtnud, on linna
kommenteerida, politsei tegeleb nende rikkumistega, küll teeb ta seda aga muude ülesannete kõrvalt… Parkimiskorra rikkumised ei teki lihtsalt niisama, nahaalseid inimesi, kes täiesti süüdimatult oma sõiduvahendi jätavad sinna kuhu juhtub, on pigem üksikuid. Küsimus on linnaplaneerimises, parkimise keelatus ühes või teises piirkonnas peab kindlasti olema üheselt arusaadav nii kohalikule elanikule, kui välismaalasele, keeld parkimise osas peab
olema põhjendatud. Linna tänavate kohta, kus märgistus ei ole üheselt
arusaadav, on teave linnale, koos võimalike lahendustega politsei poolt
edasi antud. Linna otsustada on, kas ta järgib politsei kui spetsialisti
arvamust või mitte.

Kui palju teie hinnangul on Saare maakonnas puudu politsei tööjõudu?
Politseid on maakonnas täpselt niipalju kui riik selleks raha annab. Kui
riik annab raha juurde, on meid rohkem, kui võtab ära on meid vähem. Tänane politseiametnike arv on maakonnas tundub, et on aga suhteliselt optimaalsel tasemel. St suudame meile seatud ülesanded ka täita. Küll oleme aga raskustes suveperioodil, kui maakonna elanikkond kahekordistub.

Miks Valjalas toimunud tapmise fakt politsei poolt salastati?
Seda politsei teinud ei ole. Meie töö eripära tõttu ei saa me erinevate
sündmuste korral kohe astuda ajalehtede uudisterubriiki. Küll oli
menetluslikult uurimise esimeses etapis tegemist hoopiski kehalise
väärkohtlemisega, hilisemalt saabus kannatanu surm.

Politsei sõnumitest saab jätkuvalt lugeda, et üks või teine sai Kuressaares peksa. Mõni aeg tagasi olid sagedased akende sisselöömised. Kas kurjategijad on kätte saadud? Vaevalt, et nii väikses kohas mitu peksjate kampa tegutseb.
Politsei üks ülesannetest on elanikkonnale jagada informatsiooni
õiguskorrast maakonnas. Teine asi on kuidas meedia seda informatsiooni edasi annab, kas objektiivselt, emotsioone ja värve eksponeerides või hoopiski kallutatult. Rääkides Kuressaare linnast, tegeleb nende nimetatud
juhtumitega linna konstaabel Paavo Tänav, kes on igati tubli mees. Ja seda
mitte vaid sõnades, ma ei liialda, et pühendunud korrakaitsjana on ta
rõhuvas enamuses vandaalitsejad, korrarikkujad tuvastanud ja asjaosalised on seetõttu ka oma karistuse saanud. Häiriv on aga see, et ühed kurjategijad
saame kätte, teised aga kasvavad kiirelt peale. Tundub, et tegemist on
lõputu kontiinumiga. Siiski me teeme oma tööd edasi, samas usume, et ka
teised seotud osapooled, kes peaksid hea seisma ennetusliku töö eest,
näeksid kord oma rolli ja vastutusala turvalisema linna, küla või valla
loomisel.

Kas võite öelda oma isikliku arvamuse piirivalve ja politsei ja KMA liitumisest? Mis Saaremaal sellest muutunud ja mis veel ees?
Nende kolme asutuse ühendamine on loomulik ja vajalik. Mina näen
ühendamisvajadust tingiva asjaoluna eelkõige seda, et tänases muutunud
maailmas on meil (3’l asutusel) mitmeid kattuvaid/dubleerivaid ülesandeid.
Lisaks, kui vaadata lähituleviku suunas on toimub lähiaastail oluline muutus
– tööealiste elanike arv jääb suuremasse vähemusse pensionieas olevate
elanike ees. Lihtsamalt väljendudes on 3 sarnaste/ühtivate funktsioonidega
asutuse eraldi ülalpidamine riigile ülejõu elamine. See ei kehti vaid sisejulgeoleku asutuste osas, ka keskkonnaministeerium on oma haldusalas äratundnud selliseid asutusi, mis ühise katuse all võiks tegutseda.  Esimesed ühinemiseelsed viljad on aga saarlastele juba maitsta – koostöös Lääne Piirivalvepiirkonnaga toimuvad juba eelmisest aastast politsei ja piirvalve ühispatrullid. Oleme mitmete piirivalvurite seas kohanud olulist koostöötahet ja leidnud nende seas endile tublid partnerid avaliku korra ja liiklusjärelevalve tagamisel.

Kas politseil on kohustus kannatanut teavitada uurimise käigust või tulemustest?(Näide:toimus vargus sissemurdmise tee, kannatanu tegi avalduse ja asja asuti uurima, kuid nüüdseks juba pea aasta aega täielik vaikus,mis tulemus, kas uurimine kestab jne.)
Mida arvata politseiametnikust, kellele kannatanu peab seletama ja õpetama, kust üht või teist teavet saada, et uurimine edeneks?
Kas ei tundu, et rõhud on kuidagi valesti asetatud. Probleem suur, nagu elevant -ei nähta, probleemi pole ollagi – juuksekarv pikuti neljaks lõhki?

Vastavalt seadusele teavitatakse kannatanut kriminaalmenetluse
lõpetamisel ja ka uurimise lõpuleviimisel, mil prokuratuuri poolt kutsutakse
kannatanu kriminaaltoimikuga tutvuma.
Loomulikult ei piirdu kannatanu roll ainult kuriteoteate esitamisega. Kui
peale kuriteoteate esitamist teostatakse temaga ka koheselt vajalikud
menetlustoimingud, siis olenevalt kuriteost võibki juhtuda, et enne
kurjategija kindlakstegemist ei võeta kannatanuga ühendust. See aeg võib
mõnikord kujuneda suhteliselt pikaks, teinekord heaks üllatuseks
kannatanule, võib toimuda kontakt temaga ka alles näiteks aasta või kahe
pärast (kui võimalik kurjategija juba tabatud), ehk siis see periood kulus
kurjategija tabamiseks.
See, et kannatanut kogu aeg asjaga kursis ei hoita võib küll kannatanule
tekitada tunde, et tema asjaga keegi ei tegele, mis on aga petlik. See ei
oleks ka praktiliselt võimalik, kui peaks kannatanut (loe kannatanuid) kogu
aeg uurimise käiguga kursis hoidma. Siis me ainult sellega peaksimegi
enamuse tööajast tegelema. Vajalikul hetkel jõuab nimetatud teave
kannatanuni niikuinii. Menetlus on pikk protsess, kohtumenetlus sama moodi.
Uuel kontaktil toimub juba toimiku prokuratuuri saatmine kuriteo toime
pannud isiku suhtes süüdistusakti koostamiseks, mil teavitatakse kannatanut ja kutsutakse ta toimiku materjalidega tutvuma ning kannatanule saadetakse kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Vahepealsel perioodil ei saa ka kohtueelse uurimise käigus seadusest tulenevate piirangute tõttu kannatanule (temale olulist) informatsiooni avaldada.
Kõik politseiametnikud on läbinud enne teenistusse asumist vastava koolituse ja nende pädevust kontrollitakse ka pidevalt teenistuse vältel. Kui
kannatanul on teavet kuriteo toimepannud isiku kohta, siis on otse loomulik
ja vajalik vastav teave uurijale edastada. Edasises uurimise käigus
kontrollitakse kindlasti kõiki laekunud teateid.

Kas konstaablipunktid maakohtades on end õigustanud? Kui jah, siis miks need kaovad?
Konstaablipunktid on loodud eelkõige elanikele lähemal olemaks, nende
teenindamiseks, et kodanik ei peaks alati oma muredega linna jaoskonda
tulema. Konstaablipunktid paiknevad Kärlal ja Orissaares ning ka jäävad
sinna paiknema.

Kas Sa oled rahul oma töötajatega, kas nad panustavad piisavalt igapäevaselt oma tööülesannete täitmisse?
Politseijaoskonna, kui terviku tegemistega, saab täiesti rahul olla, see
ei ole vaid minu arvamus, samal seisukohal on ka Lääne Politseiprefektuuri juhtkond. Samas, nii nagu igas meeskonnas, on ka meil erineva tasemega mängijaid – on tippe, kes on eeskujuks kogu politseile, teise äärmusena on ka meie seas (küll üksikuid) selliseid, kes mõnikord oma ülesannete tasemel ei ole…

Millal jõutakse nii kaugele ja koostöös linnaga hakatakse ükskord valesti parkijatele trahve tegema?
Tänaseni tegeleb politsei selle probleemiga üksi meile seatud teiste
ülesannete kõrvalt. Suheldes linnaga, oleme avaldanud oma valmisolekut
jagamaks oma teadmisi linna poolt määratud ametnikele väärteomenetluse
oskuste saamiseks.

Miks ei ole võimalik kohalike noortekampade kogunemisel tekkivaid seaduserikkumisi ära hoida? Kuressaare linn ei ole ju nii suur, et ei teaks, kuhu noored kogunevad. Miks õhtu saabudes linnas politseinike näha ei ole?
Inimeste (noorukite) kogunemisele ei saa midagi ette heita -see on nende
põhiseaduslik õigus. Ma arvan, et me ei ela selles ajajärgus, kui inimeste
kogunemises näha kohe ohtu ühiskonnale või avalikule korrale. Teine
käitumine on politsei poolt siis kui need inimesed teiste kodanike rahu
häirima hakkavad. Asjalik on siit ka edasi mõelda – kas neil noortel, eriti
kui nad kooliealised on, ei ole siis tõesti muud teha kui tegevusetult
„hängida” linnatänavail.
Ma leian, et rõhuasetus peaks hoopiski olema siin –
kas mitte lapsevanemad eelkõige, kool ja omavalitus selle üle ei peaks pead murdma, et noortele kontrollitud vabaaja veetmise võimalusi pakkuda ja püüdma sel viisil seaduserikkumisi ära hoida. Politseiline sekkumine on
tegelemine tagajärjega ja annab vaid hetkelise lahenduse.

Kuidas Sinu arvates on võimalik suurendada turvalisust Saaremaal ja Kuressaares?
Jaoskonna juhina näen edu võtit vaid koostegemise jõus. Et nii politsei,
omavalitsus ja selle asutused (koolid) – kõik head tahet omavad osapooled,
tegutseksid koostöövõrgustikuna ühise eesmärgi, turvalisema keskkonna nimel.
Politseiline aktiivne sekkumine on tegutsemine tagajärgedega. Ennetustöö ei ole politsei põhitöö, oleme pigem sellega tegelenud partnerite puudumise
tõttu. Pean ka tunnistama, et oleme Saaremaal küll juba aastast 1999-2000
püüdnud leida kaasamõtlejaid loomaks turvalisemat maakonda, senini pigem tulutult.
Peale ca 10 aastast erineva intensiivsusega selgitustööd on näha aga esimesed viljad. Head meelt teeb see, et tänu Kuressaare
Linnavalitsusele ja linna sotsiaalametnikele on sellel aastal käivitunud
esimene reaalne koostöövõrgustik – eesmärgipärane, läbiräägitud osapoolte kohustustega, perioodiliselt kooskäiv. Lisaks on aktiivsed ja teemast huvitatust näidanud ka Kaarma vald ning mõned Ida-Saaremaa vallad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 259 korda, sh täna 1)