Auriga keskuse ja uue Säästumarketi avamine ning Maxima supermarketi valmimine kevadel tähendab Kuressaares kauplemise koondumist äärelinna ja väikeste tegijate turult väljasöömist, hindab kinnisvarafirma Uus Maa oma uusimas turuülevaates.
Uus Maa kirjutab, et ettevõtete hirmud laienemise suhtes väljapoole Tallinna on vähendanud nõudlust Kuressaare äripindade järele. Kaubanduspindade turul on liikumist veidi rohkem.
Auriga keskuse ja Kuressaare teise Säästumarketi avamine ning uus Maxima kauplus võivad Uus Maa hinnangul tuua lähiajal turule muutusi. “Oodata on väikeste tegijate väljasöömist suurte kettide poolt ning kauplemise koondumist rohkem äärelinna,” ennustab Uus Maa.
“Kohaliku inimese jaoks tähendab see mõningast muutust eelkõige kaupade kättesaadavuse osas, sest enam ei asu kõik n-ö käe-jala juures,” sõnas Kuressaare ülevaate koostanud Uus Maa äripindade maakler Martin Sepp.
Peale varemnimetatud kaupluste on laienemas Saare Selver ja jätkuvalt otsib Kuressaares tegevuse alustamiseks kinnistut Prisma. Nende kõigi valmides ulatub Kuressaare toidukaupluste kogupindala umbes 10 000 ruutmeetrini.
Majandusanalüütik Aivar Sõrm ütles, et kaubanduskettide laienemisplaanid olid tehtud turu jätkuva ja kiire kasvu ootuses. “Planeerimistsükkel algas mitu aastat tagasi ja tõenäoliselt arvestasid kõik ketid ainult iseenda laienemisega ehk situatsiooniga “mina ja turg”,” märkis Sõrm.
Tema sõnul on hetkel toimunud ja toimuv summaarne kaubanduspindade kasv Kuressaares oluliselt ületanud majanduslikult mõistlikuks peetava kriteeriumi. “Seda iseäranis tänasel foonil, kus lähiaastatel ei ole oodata jaemüügi kasvu, vaid reaalselt kahanemist tulenevalt üldisest majandustaustast,” lausus Aivar Sõrm.
Tema hinnangul ei pea tõenäoliselt ükski laienemisplaan vett ja loodetud käibeid ja kasumeid ei saavutata niipea. Selle asemel jaotatakse turgu ringi ja pigem on vähemasti lühiajaliselt enamik värskelt suuri investeeringuid teinud kaupmehi sunnitud kauplema kahjumiga.
“Kuhu see asi viib, ei tea – suuremad ketid püüavad, hambad ristis, need ajad lihtsalt üle elada, koosseise ja lahtiolekuaegu vähendatakse,” arvas Sõrm. “Rendihinnad kukuvad alla ja surutise jätkudes pikemal perioodil hakkavad kõige nõrgemad lülid järele andma.”
Sõrme sõnul on selge see, et universaalsusele pürgivad pisipoed kipuvad eelkõige just kehvemate hanketingimuste tõttu oma suurtele, ketti kuuluvatele suguvendadele alla jääma.
Loading ...
Paneb juba praegu imestama, kuidas Auriga keskus end ära majandab, poed ju puha inimestest tühjad, ainult Rimis on liikumist.
Ikka kõrgete hindade abil.Vaadake hindu ostjatest tühjades igasugustes tööriistade ja muu ubinate poodides.Maaletoojate ja kaupluste juurdehindlused on tavaliselt mitmekordsed ,mida need maksavad mujal välisriikides.
ma oskasin seda ka ilma UUs Maa-ta ennustada. See on asjade loogiline käik.
Kuessaare kesklinnas küll aevalt kauplused välja surevad,sesttegelikult on veel väga palju inimesi,kelledel autot ei ole ja ääre linna nii lihtsalt ei satu.Eriti maa inimesed.
Uus Maa teeb päris korraliku antireklaami nii endale kui ka kaubanduspindade omanikele.
Koguaeg virisetakse, et pole pinda kus oma biz püsti panna, nüüd kui ruumi ja valikuvõimalust on, siis jälle jama.
Sellise jutu ajamine ei aita midagi kaasa. T E G U T S E D A tuleb!
Lisa…
Kuressaare poepidajad on ülbed. Nad arvavad, et kui poekene on püsti, siis inimesed tulevad ostma. Ei ole see enam nii. Suurt rõhku tuleb panna ikka turundusele ja müügile ka. Tehke oma poeletid ahvatlevaks, et inimesed tulevad teile ostma.
Postkasti tuleb meil aastaga kilode viisi nn spämmi (Säästumarket, NS King, Suurtüki, Selver, jne). See võib paista mõttetu rahakulutamisena aga tegelikult ka tänu sellele nad võidavad pisikeste poodide ees.
Just läks uhke kohvik Kaubamajas kinni… omanikud ütlesid, et inimesed ei käi. Aga kas nad tegid midagi selleks ka, et inimesed sina tulevad?
Prisma võiks sellegipoolest tulla! Laieneks ka meie toidukaupade valik veidikenegi..
kõik oleneb hinna ja kvaliteedi suhtest kas kaup leiab ostja või mitte.