Kuressaare turu tulevikku arutaval üleeilsel ümarlaual viibis väheste osalenute seas ka turismiettevõtja Alver Sagur, kes soovib enda sõnul eelkõige näha, et turg kui ajalooline objekt saaks korda.
Tal on ka huvi turu rentnikuks hakata, kuid seda juhul, kui tingimused oleksid vastuvõetavad. Ühe sellise tingimusena tõi ta välja rendilepingu aja.
“Et investeeringuid peale saada, tuleb rendileping teha vähemalt 25 aastaks, praegu on 10 aastat,” rääkis Sagur. “Selle ajaga ei tee ükski investor ühtegi investeeringut, kaks aastat sellest kulub juba ehitamiseks.”
Lisaks peaksid turgu investeerimiseks olema vastuvõetavad muinsuskaitsetingimused, sest turg vajaks ümbertegemist. Saguri nägemuses peaks turuhoone kui esindushoone tulema turul rohkem esile, kaduma peaksid turuputkad, nagu need praegu on, ning kogu turupind võiks olla ühel tasapinnal ilma ruumi raiskavate piirete ja treppideta, mis praegu hoonete ümber on.
“Turuhoone ees võiks olla väike veesilm või purskkaev,” kirjeldas ärimees oma nägemust. “Meil ei ole kesklinnas elavat asja, vesi teeb sellise koha liikuvaks.”
Sagur nõustus ka Oma Saares avaldatud talunik Veiko Maripuu mõtetega, et turg peaks olema saaremaise kauba müügikoht, kust saaks osta saaremaist mahetoidukaupa. Kuid see ei peaks olema ainus asi. Muu kraami osa peaks turul paiknema tagapool, ent mitte selliste putkade kujul nagu praegu.
Veiko Maripuu rääkis septembri keskel Oma Saarele, et turg peaks olema koht, kus saaksid kokku Saaremaa talupidajad, Kuressaare aednikud ning Eesti originaalkaup, mida Saaremaal ei toodeta. Turul töötaksid ja müüksid oma tooteid käsitöömeistrid ning müüdaks nn lugudega tooteid.
“Pean kõige tähtsamaks, et turg kui muinsuskaitseobjekt saaks korda. Minu silmis on see väga tähtis,” rõhutas Sagur, lisades, et olgu siis rentnikuks tema või keegi teine.
Loading ...
Toetan, et turgu tuleb muuta, praegune turu maine on väga allakäinud.
Sellest turust ei saa mitte kunagi tõelist turgu. Saaremaal puudub turu traditsioon. See, et mõni mees aastas korra oma mahedat nänni kilo kaupa pakub pole turg. Meie nn. turuplats on tõelise turu jaoks nagu laste liivakast oma suuruse poolest. Turu kauplejatel puudub igasugune parkimisvõimalus ja just oma väiksuse tõttu on ka turul sees väga raske oma talutoodangut kas kohale tuua, või siis päeva poole juurde tuua. Mis aga Sagurisse puutub, siis väga hea koht oma nänni müügiks, ikkagi kesklinn. Kõige lähem ja väga hea turg on Pärnu, hea kaup koos kauplejatega ja pole mingit mahedat, vaid kõik on hea, kvaliteetne ja poole odavam, kui meil siin . Minge ja veenduge!
käige Saguri kohtades Pangal ja Kaalis seal pole ühtegi teist müüjat. Sagur on nad välja söönud. Kui turg ka kaotab oma mitmekesisuse siis ei paku ta huvi ka ostjale. Ainult lambaliha ja dolomiidi vidinatega kaotab turg oma võlu.
sõbrad, tehke endile selgeks turu olemus!
Kui Poola või mis iganes kaltsud seal müügis on, saavad nad ju kasumlikult tegutsetud. Kui turgu hakatakse käskima/keelama, lakkab ta olemast turg.
Seda, mis on normaalne, ei saa ju keegi ütelda, õigemini : seda saab ütelda see, kes normid kehtestab. Aga siis ei ole see enam turg. (ise ei osta ma Kuressaare turult pea-aegu midagi: seal müüad kujutavad midagi müstilist ette. Aga kui toime tulevad ja rahul on – long live!))
Unistaja Veiko Maripuu tahab vist Saaremaa talupidajad ja Kuressaare aednikud vägisi kokku ajada ning sundida neid müüma Eesti originaalkaupa, mida Saaremaal ei toodeta.
Keegi ei ole ju praegugi käsitöömeistritel turul töötamast ja müümast keelanud. Miks nad küll seda ei tee? Kas ootavad Saguri ja Maripuu kutset/korraldust?
mis võlu seal praegu on? see, et umbkeelsed kodanikud müüvad oma vidinaid seal ja et lembri jaan püüab natuke rahvuslikku hõngu asjale juurde anda? aga samas on saguri kohtades ka puhtus ja kord.
iga ettevõtja teab, et kauba mitmekesisus meelitab inimese turule, miks peaks rentnik tahtma ainult paari toodet müüa, selles jutus pole mingit loogikat. Ses mõttes on Saguril õigus, et kaubanduskoht peab olema omanäoline ja kliendile atraktiivne, avaram. Hetkel trühitakse seal suvel üksteisest mööda ja kaup on hunnikus. Jääb kuidagi väga organiseerimata asja mulje. Koostöös Muinastegelastega saab heade mõtete korral kindlasti linna südaplatsi õdusamaks muuta.
ajage need Poola või mis iganes kaltsud seal müügis on ,linna keskusest minema . See rämps ei sobi Kuressaare vanalinna.