Käes on raskete liiklusolude aeg (1)

Käes on raskete liiklusolude aeg

 

Kätte on jõudnud pime ja vihmane aeg, temperatuur langeb öötundidel alla nulli, teeolud muutuvad kiiresti. Liiklemine muutub raskemaks ja ohtlikumaks kõigile liikluses osalejatele.

Tuletan kõigile liiklejatele meelde ammu teada-tuntud tõsiasju: liikluses tuleb olla tähelepanelik ja austada kaasliiklejaid ning nendega arvestada. Kindlasti peavad täiskasvanud liiklejad olema eeskujuks lastele, oma õige eeskuju ja käitumisega kujundame me turvalise ja teisi austava liikluskultuuri.

Autojuhtidele

Mootorsõiduki juhtidele tuletan meelde, et nad vaataksid kriitilise pilguga üle oma sõiduki tehnoseisundi. Hea juht, vaata üle, kas autol on all nõuetekohased rehvid, kontrolli klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sõiduki valgustusseadmetele – kas kõik vajalikud tuled põlevad, kas esilaternad on vastavalt nõuetele reguleeritud ja kas nende klaasid on puhtad.

Tuletan meelde, et talverehvide kasutamine on sõidukite kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini ning naastrehvide kasutamine sõidukitel on lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kes võtavad kasutusele varem kasutatud talverehvid, peaksid arvestama, et talverehvi turvise mustri jääksügavus ei tohi olla alla 3 mm.

Kindlasti peab meeles pidama, et halbade ilmade saabumisel on vaja arvestada ka sellega, et sõiduvõtteid tuleb suveperioodiga võrreldes korrigeerida. Sügis-talvisel perioodil tuleb autojuhtidel meeles pidada, kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine, tee- ja ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse valimine, et mitte seada ohtu oma ega ka teiste liiklejate elu ja tervist.

Unustada ei tohi, et turvavarustuse kasutamine on kohustuslik. Turvavöö kasutamine peab olema iseenesest mõistetav ja autosse istudes selle kinnitamine rutiinne liigutus, sest on suur tõenäosus, et kui juhtub liiklusõnnetus, võib mootorsõidukis viibivatel isikutel tänu turvavöö nõuetekohasele kasutamisele esineda tunduvalt vähem kehavigastusi või üldse mitte, võrreldes sellega, kui turvavöö on kinnitamata.

Sõiduteele langenud lehed võivad olla ootamatult libedad ning sellega tuleb arvestada nii sõidukiiruse valikul kui ka erinevate manöövrite sooritamisel. Öised miinuskraadid muudavad niiske teekatte liuvälja sarnaseks ning sel puhul tuleb samuti meeles pidada õige kiiruse ja sõiduvõtete valikut.

Eelkõige on autojuhtidel välja kujunenud oskus tähelepanu pöörata sellele, mida näeme, aga vaja on märgata ka nn nähtamatut ja olla tähelepanelik – siia alla liigituvad “must jää”, tumedas riides jalakäijad ning jahihooajal tuleb arvestada sellega, et metsloomad on tavapärasest enam liikvel.

Jalakäijatele ja jalgratturitele

Kahjuks ei ole meie mustas kroonikas sügis-talvisel ajal harvad teated, kus räägitakse hukkunud või raskelt vigastada saanud jalakäijast või jalgratturist, kes oli tumedas riietuses ning helkurita, valgustuseta.

Helkuri kandmine on valdkond, kus lapsed on täiskasvanutele eeskujuks – lapsed ja noorukid kannavad helkurit meelsamini kui täiskasvanud. Lubamatult vähe kantakse helkurit või kasutatakse pimedal ajal laternat eelkõige maapiirkondades, kus tegelikult on see linnast olulisemgi, sest tänavalgustus üldjuhul puudub.

Jalakäija või jalgrattur näeb tuledega sõitvat autot juba kaugelt. Tõenäoliselt eeldab ta, et autojuht näeb ka teda, aga tegelikult näeb autojuht valgustamata kaasliiklejat alles umbes 30 meetri kauguselt. Kui autojuhti osaliselt pimestavad vastassuunast läheneva sõiduki tuled või kui on sajune ilm, võib valgustamata liikleja märkamise vahemaa veel tunduvalt väheneda.

Kui siinkohal veel meelde tuletada, et 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on vähemalt 60 meetrit, siis sellest võib juba igaüks oma järeldused teha. Helkuriga varustatud jalakäija või jalgrattur on lähitulede valgusel nähtav juba 130–150 meetri kauguselt. Selline vahemaa jätab autojuhile piisavalt aega reageerimiseks ning võimaldab sõitu õigeaegselt aeglustada ja kaasliiklejast ohutult mööduda.

Arvestades meie linnade kohati puudulikku valgustust ja sügis-talve ilmaolusid, tuleb helkurit kanda kindlasti igal pool. Asulais on liiklus tavaliselt tihedam ja juhil on selles liikluskeerises ka tänavavalgustuse olemasolul palju kergem märgata jalakäijat, kes on ennast ise paremini nähtavaks teinud.

Hea lugeja, kes sa igapäevaselt liikluses osaled. Palun pea meeles, et liikluskultuur ei olene ainult politsei tegevusest – vastutus lasub meist igaühel. Kontrolli oma käitumist meie liiklusmaastikul, jälgi, et su lähedased millegi vastu ei eksiks ning ole sirguvale põlvkonnale oma käitumisega eeskujuks.

Märgates vajakajäämist, juhi sellele tähelepanu, olgu selleks siis näiteks helkuri puudumine pimedal ajal või kaasliikleja sõiduki liigselt kulunud rehvid. Ühiste jõupingutustega suudame parandada meie liikluskultuuri ning õnnetusi juhtub üha vähem.
Turvalist teekonda!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)