Uus demokraatia

Uus demokraatia

 

Rahvavõim tähendab seda, et võimukandja on rahvas. Seda väljendit kasutatakse ka demokraatia sünonüümina. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Esindusdemokraatial ei ole ühtset mõõdet. Väärtushinnangud ja kultuur määravad selle sisu.

See, et rahval võimaldatakse valimistel osaleda, ei tee demokraatiat kohe esindusdemokraatiaks. Mitmed diktaatorid on saanud võimule just tänu valimistele. Valimised võimaldavad Aleksander Lukašenkol valitseda Valgevenes alates üheksakümnendate esimesest poolest. Kunagine NSVL partokraatia püsis võimul veelgi kauem. Paljud diktatuurid on rajatud näilisele esindusdemokraatiale.

Esindusdemokraatia olulisemaid tunnusjooni on valijate huvide eest seismine. Demokraatia seisnebki valitavate esindamises. Selleks et kedagi esindada, tuleb pidada arutelusid. Demokraatia tähendab eelkõige seda, et valitu arvestab otsuste vastuvõtmisel valija huvidega, eelistamata isiklikke seisukohti, sageli enda huvisid ohverdades.

Erakondades praktiseeritav demokraatia määrab meie riigi demokraatliku kultuuri. Matemaatiliselt kajastub see koalitsioonis olevate erakondade vastava näitaja kaalutud keskmisena.

Vaatamata sellele, et erakondade nimekirjad koosnevad kümnetest tuhandetest inimestest, on nende seisukohtade kujundamises kaasarääkijate osa suhteliselt väike. Küsitlused kinnitavad, et erakonnas toimuvaga on kursis ca 10% parteilastest. Erakondadel puudub side rahvaga, parteilastest koosnevad valitsused jäävadki rahvale kaugeks.

Liidrid paistavad aga sellist “passiivsust” nautivat – pole vaja palju pingutada oma seisukohtade elluviimiseks, samas jätkub piisavalt ressursse (sh inimressurssi), mida vajadusel mobiliseerida valimisvõidu saavutamiseks.

Sellist “demokraatiat” põhjustab erakondade praegune rahastamine. Erakondade rahaline sõltumatus – riigieelarve ja sponsorlusega tagatud tulubaas – võimaldab neil praktiseerida nn erakondade tagatubadele rajatud demokraatiat. Liikmemaksude väike osakaal eelarvetes pärsib demokraatiat. Erakondade finantseerimist muutmata jääbki ühiskonnas toimima nn butafoorne demokraatia.

Ühiskondlike organisatsioonide (sh erakondade) rahastamine peaks olema rajatud liikmemaksudele ja ühistegevusest teenitavale tulule. Riigieelarvest ja sponsorrahadest finantseeritud tegevus ei ole efektiivne, tulemus on kaugel oodatust – valitud kaugenevad valijatest, inimkapitali efektiivsus (vähese kaasamise tõttu) jääb madalaks, demokraatia olematuks.

Ühiskondlike liikumiste riigieelarvest rahastamine eeldaks suure osa elanike kokkulepet. Praeguse rahastamise poolehoidjate arv on aga tühine. Miks peakski erakondlikku tegevust eelistama teistele rahvaalgatuslikele liikumistele? Elanike usaldamatus (uuringute järgi usaldab 28% elanikest) erakondade vastu seab kahtluse alla isegi nende vajalikkuse demokraatias.
Erakondade riigieelarvest rahastamist põhjendavad asjaosalised ise korruptsiooniga. Kui raha ei anta, siis ähvardatakse see koguda illegaalselt. Illegaalse rahastamisega, mille eest hoiatab KE poliitik Evelyn Sepp, tuleks ühiskonnal tõsisemalt võitlema hakata.

Demokraatia mängimine ja butafooriaga uhkeldamine läheb ühiskonnale kalliks maksma. Suitsupääsukese ja rukkilille kõrvale on tekkimas uus rahvustunnus – rahvushaigus stress. Psühhotroopsed ja narkoained on võitmas populaarsust. Arstide väljakirjutatud ravimite kogused aina kasvavad. Pingete tõttu hüljatakse juba isegi kodumaa.

Ma väga loodan, et kirjapandu ajendab lugejaid ühiskonnakorralduse puudustest rohkem rääkima. Ühiskond vajab arutelusid, ühiskonnakorralduse muutmine nende baasil sündinud otsuseid.

Ühiskonnakorralduste puudustele osutamine on ju lausa kodanikukohus. Probleemide teadvustamine on samas kogukonna heaolu üheks eelduseks. Eestist saab luua mugavama elupaiga – koha, kus kõikidel siinsetel inimestel on hea ja turvaline elada.

Eesti voorustest rääkimine on ennast juba ammendanud. Vaatamata isegi sellele, et meil on endiselt e-valitsus, võidame olümpiamedaleid ja saavutame kohti edetabelites. Oleme jäänud ennast liiga kauaks imetlema, juhuste peale lootma. Oleks aeg hakata sihipärasemalt tegutsema, demokraatiat arendama. Poliitiline monopol vajab reformimist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)