Muhu seltskonnategelane ja koolimees Mihail Pallas

Muhu seltskonnategelane ja koolimees Mihail Pallas

VESTLUSHOOS: Mihail Pallas (vasakul) ja Muhu elanik Georg Vaga.

Oktoobrikuu alguses möödus 130 aastat Muhumaa mehe, omal ajal tuntud koolmeistri ja ühiskonnategelase Mihail Pallase sünnist.

Mihail Pallas sündis 3. oktoobril 1878 Pallasmaa külas Tüi talus. Hariduse sai Saaremaal Uuemõisa kirikukoolis. 1897. aastast oli ta külakooli õpetaja Päeldas ja seejärel vallakirjutaja.

1903–1908 oli Pallas köster Pärsamal, on olnud ametis ka Laimjalas. Nagu nähtub ajalehe Usk ja Elu* 1908. aasta aprillinumbrist, oli ta Pärsamal väga hinnatud mees. Ajalehes teatatakse kurbusega, et armastatud ja austatud köster lahkub ametist. Põhjusena tuuakse 1905. aasta revolutsioonilised sündmused.

Kooli rajamine tühjale kohale

Muhu-Suurevalla volikogu otsusega valiti Mihail Pallas 14. sept 1919 Tamse kooli juhatajaks. Kooli rajamine ei olnud kerge, sest riigipoolne toetus puudus: Tamse mõis, kuhu kool asutati, kuulus põllutööministeeriumile. Sealt lubati esialgu anda maja vallale kooli jaoks üsna väikese rendiraha eest, tegelik summa osutus aga kuus korda suuremaks, kui esialgu jutuks olnud.

Algus oli koolijuhatajale raske, sest koolis ei olnud isegi mööblit. Kõik tuli juhatajal ise muretseda. 1926. aastal toimus suurem ruumide korrastamine ja remont. Rahast jätkus vaevalt materjalideks. Töö tehti kõik tasuta, katuse harjamiseks materjali ei jätkunud ja juba kahe aasta pärast varises just Pallase tunni ajal laest krohvi, nii et üks õpilane sai tõsiselt vigastada.
Klassiväline tegevus

Kooli asutamise aastal pani Pallas aluse ka koorile, mis hakkas koolimajas koos käima. Pallas ise mängis viiulit. Samuti hakkas tegutsema näitering. Juba järgmise aasta kevadel korraldati esimesed eeskavaga peoõhtud, kus lisaks näitemängule ja laulule pidas koolijuhataja ise harivaid ettekandeid. Peoõhtult saadud rahaga osteti koolile raamatuid.

1924. aastal asutas Pallas raamatukoguseltsi Täht, mille ülesandeks oli pidude ja näitemängude korraldamisest saadud rahadega raamatute ostmine laenuraamatukogu jaoks. Raamatuid laenutas koolijuhataja ise külarahvale pühapäeviti. Hiljem osteti koolile ka raadio, mida samuti ümbruskonna inimesed kuulamas käisid.

Üksinda kuue klassi peale

1932. aastal lahkus Mihail Pallas koolijuhi kohalt ja jäi edasi õpetajaks kuni 1940. aastani, mil ta sai pensioniealiseks. Koolijuhataja Karl-Osvald Juht (1904–1942) arreteeriti 1941. aasta küüditamise käigus ja Mihail Pallas nõustus tagasi õpetajaks tulema. Kuna aga rohkem õpetajaid ei leitudki, määrati Pallas uuesti kooli juhatajaks alates 14. novembrist 1941. Järelikult õpetas ta sel õppeaastal üksi kuut klassi kahes vahetuses.

Juba varem oli Pallas õpetanud matemaatikat, laulmist, koorilaulu, käsitööd, joonistamist ja kirjatehnikat. Õpilased mäletavad, et Pallase sõnade kohaselt ei osanud ta hästi vene keelt ja teisi aineid ning jätnud seepärast lapsi istuma. Ehk oli siin tegemist naljaga, mida istumajäetu meelekibeduses tõe pähe võttis.

Ilmselt ei olnud Pallas nii populaarne kui noor Tamse kooli juhataja Karl-Osvald Juht, kellele õpilased kinkisid sünnipäevaks albumitäie õnnitluskaarte. Selle peale olevat õpetaja Pallas kibedusega öelnud, et tema sünnipäeva ei ole kunagi meeles peetud.

Veerand sajandit noorem Juht meeldis lastele kindlasti rohkem kui elatanud koolipapa. Kuid samas ei tasuks unustada, et Pallase noorusaegadel olid paraku teistsugused olud ja kombed.

Fotodel jätab Pallas tõesti kuiviku mulje. 1920. aastal Muhus vanavara korjamas käinud Johannes Jans (1892–1967) nimetab Pallast tuimaks, aga lahkeks meheks. Jans jäi nimelt Pallase juures haigeks ja ööbis mõned päevad tema pool koolimajas.

Õpilased mäletavad Mihail Pallast kui ranget distsipliininõudjat, aga Pallas võis ka südamlik olla haigestunud laste vastu ja mängis vahetunnis koos lastega ringmängu.

Terve epohh Muhu hariduselus

1942. aastal määrati Pallas Taaliku algkooli õpetajaks ja senine Taaliku kooli juhataja Aas tuli tema asemele Tamsele. Suur töökoormus ja pere Orissaares olid küllap põhjuseks, miks Pallas Taalikut Tamsele eelistas. Sellega olid tema tööaastad Tamsel lõppenud. Mihail Pallas suri 22. märtsil 1962.

Mihail Pallase elutöö on terve epohh Muhu haridus- ja kultuurielus. Tema kanda oli uutele nõudmistele vastava kooli rajamine tühjale kohale, laulu- ja näitemängu harrastusele aluse panemine ja – last but not least – laenuraamatukogu rajamine Tamsel.

Tema teeneid õpetajana hinnati juba enne sõda, kui talle 1935. aastal anti Saaremaal ühena esimestest äsja sisseseatud vanemõpetaja nimetus, mis muuhulgas tõi kaasa ka 5-kroonise palgatõusu.

Õpetaja Pallase teene oli ka Tamse kooli kroonika pidamine, mida tublid Tamse inimesed on aegade keerises säilitanud, seda täiendanud ja kasutanud kooli ajaloo kokkupanemisel, ning mida ka selle artikli kirjutaja tänuga kasutas.

Eda Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)