George Soros: kaasaja finantskriisist võidab kõige enam Hiina

George Soros: kaasaja finantskriisist võidab kõige enam Hiina

George Soros.

Maailma finantsturge haaranud kriisist võidab kõige enam Hiina – nii teatas ameerika miljardär ja investor George Soros. Intervjuus Saksa ajalehele Die Welt rääkis ta kriisi põhjustest ja sellest, et nn Ameerika kinnisvaramull oli vaid tõukemehhanismiks, mis tõi endaga kaasa majanduse krahhi. Samuti selgitas ta, miks USA ja ka maailma teiste riikide valitsuste kasutusele võetud meetmed pole seni aidanud olukorda majanduses kontrolli alla saada.

“Et mõista praeguse kriisi põhjuseid – pean seda 1930. aastatest alates kõige tõsisemaks –, tuleb eelkõige tunnistada, et see kriis tekitati finantssüsteemi enda sees. Või nagu teoorias räägitakse: see, mida me täna üle elame, pole mingi välise šoki tagajärg, mis oleks tasakaalu rikkunud. Tõde seisneb selles, et finantsturud destabiliseerivad end ise,” selgitas Soros ajalehele.

Tema sõnul “kalduvad turud aeg-ajalt mitte stabiilsuse, vaid ebastabiilsuse (das Ungleichgewicht) suunas”. Miljardär jätkas: “Minu teooria erineb üldlevinud seisukohast kahes punktis: esiteks, finantsturud ei kajasta mingil moel peamisi majandusnäitajaid (die Basisdaten), sest turul tegutsejad moonutavad neid pidevalt. Teiseks: see kaasaja finantsturgudel tekkiv moonutus võib omakorda mõjuda põhilistele majandusnäitajatele, mida võib täheldada nn majandusliku mulli või siis järsu languse korral.”

Psühholoogia mõju majandusele

Järgnevalt selgitas Soros oma mõtet täpsemalt. Finantsturge haaranud eufooria võib hinnad kinnisvaraturul ja Dot. com’ide turul (ingl.k sõnast Dot com ehk “punkt”-com, millega tähistatakse nende infosektori uute kompaniide turgu, kes pakuvad internetiteenust kasumi teenimiseks – toim) järsult üles viia. Turgudel ootamatult tekkinud paanika võib aga omakorda kõigutada panku. “Seda topelt-seost – millele mõju avaldad, seda ka eeldad – nimetaksin ma refleksiivsuseks (sks k Reflefixität),” rääkis Soros.

Selgituseks märkigem, et Sorose turujuhtimise nn refleksiivsuse teooria väidab, et olukord finantsturgudel sõltub paljuski investorite ootustest ja lootustest ning nende usaldusest pangandussüsteemi vastu. Need omakorda on aga puhtalt psühholoogilised tegurid ja neid tegureid võib mõjutada väljastpoolt – täpsemalt siis infoprovokatsiooni ja infosõja abil.

Riikliku reguleerimise vajalikkus

George Soros jätkas: “Just nii tänapäeva finantsturud tegelikult toimivadki. See tähendab, et nende ebastabiilsus avaldab mõju reaalsele majanduselule ja mitte vastupidi. Antud juhul ei pea ma silmas mitte vaid Ameerika kinnisvara “seebimulli”.

See [konkreetne mull] oli vaid tõukemehhanismiks, et lõhkeks palju suurem mull. Pean silmas nn supermulli (sks k die Superblase), mille pumpasid täis üha kasvavad krediidid ja võlad, aga samuti [liberaalmajandusteoreetiline] veendumus, et turud korrigeerivad end ise. Just see nn supermull kasvas viimase 25 aasta vältel pidevalt ja nüüd on see suure pauguga lõhkenud.”

Ameerika miljardär ja ettevõtja George Soros on veendunud, et riiklik reguleerimine peaks hoolitsema, et finantsturgudel [psühholoogilistel põhjustel] tekkivad “mullid” (nende olemasolu on aga infoühiskonnas paratamatu) poleks liiga suured.

Riikide valitsused peaksid mõistma, et turg ei korrigeeri end ise ja ei piisa sellest, kui valitsus tegeleb pärast järjekordse mulli lõhkemist vaid kildude korjamisega (nagu praegu).

Soros on seisukohal, et president Bushi administratsioonil ei õnnestunud kriisi ohjeldada, sest võimud toetusid nn turu fundamentalismi (Marktfundamentalismus) ideoloogiale. “Nad [USA valitsus] mõtlesid, et lõppude lõpuks korrastavad turud end ise. Säärase mõtte suur apologeet on USA praegune rahandusminister Henry Paulson.

See mees arvas, et kuus kuud pärast Bear-Stearnsi (Ameerika investeerimispank, mis sattus raskustesse selle aasta kevadel – toim) pankrotti on turg tervenenud. /…/

Selle asemel oleme täna hoopis olukorras, kus kõik laguneb, sest nad (s.o Ameerika majanduspoliitika kujundajad – toim) ei mõistnud probleemi olemust – turg ise pole võimeline end korrastama. Kaua aega ei peetud Valges Majas riiklikku sekkumist vajalikuks,” rääkis George Soros ajalehele Die Welt.

Ameerika ettevõtja ja miljardär on seisukohal, et kuna Bushi administratsioon oli valede teoreetiliste stereotüüpide küüsis, kulus kaua aega, enne kui Valges Majas taibati, et kogu tänapäeva finantssüsteem seisab lõpliku kollapsi ees.

Sorose retsept, kuidas kriisiga toime tulla

Esiteks: administratsioon peaks rekapitaliseerima pangasüsteemi, omandades pankade varasid. Kõik see peaks toimuma vastavuses kehtiva korra ja reeglitega, arvab Soros.

Teiseks: pankadevaheline krediitide ringkäik peaks taas hakkama toimima, [seda saaks teostada riiklike] tagatiste ja LIBOR-i (s.o Londoni pankadevaheline laenuintress) ning USA föderaalfondi intressimäärade sünkroniseerimise abil. Kõik need meetmed on praegu väljatöötamisel.

Kolmandaks: Ameerika valitsus peaks reformima hüpoteegisüsteemi, minimaliseerima sundsissenõudeid (die Zwangvollsreckungen) ja sõlmima uued krediidilepingud, et hüpoteek ei oleks majast endast kallim.

Sundsissenõuete vähenemine aitaks alandada kinnisvarahindade langust.
Neljandaks: Euroopa peaks võtma kasutusele abinõud, et vältida euro nõrgenemist, n-ö avades oma kommertspankade kohal kaitsva vihmavarju. Kui algselt olid paljud selle mõtte vastu, siis täna on seda õnneks hakatud omaks võtma.

Viiendaks: IMF peaks hoolitsema raskustesse sattunud riikide eest, mis asuvad maailma finantssüsteemi äärealadel.
Nende viie sammu elluviimisest algakski maailmamajanduse tervenemine.

Hiinlaste võidukäik

George Soros on seisukohal, et praegustes oludes peaks USA administratsioon eelkõige tegelema nõudluse stimuleerimisega. (Tuletagem meelde, et säärase mõttega tuli 1930. aastatel välja ka John Maynard Keynes, mees, kelle loodud teooria abil õnnestus enam kui 70 aastat tagasi väljuda Suurest depressioonist.)

“Kuna USA-d ohustab globaalne kliimasoojenemine ja energeetiline sõltuvus, peaks järgmine administratsioon suunama kõik programmid energia säästlikumaks kasutamiseks, alternatiivenergiaallikate kasutusele võtuks ja nn rohelise infrastruktuuri loomiseks. See stiimul võib saada maailma majanduse uueks mootoriks,” teatas Soros.

Kuid siiski, jätkas Soros, on olukord maailmas muutunud ja ainuüksi ameerika tarbija ei saa enam olla maailmamajanduse mootoriks. Põhjus on selles, et USA-l (nagu suurel osal Euroopast) saavad olema natsionaliseeritud pangad ja suured võlad.

Samas muutub aga kommunistlik Hiina uueks globaalseks finantsimpeeriumiks. Finantskriis pole seda riiki kahjustanud ning ta on võimeline lääneriikide majandusse investeerima.

“USA mõju väheneb ja see protsess on juba alanud. Möödunud 25 aasta vältel on meil alati olnud käibebilansidefitsiit (das Leistungbilanzdefizit); hiinlased ja ka naftat tootvat riigid on aga vastupidiselt ülejäägis supelnud,” selgitas Soros oma mõtet. “See tähendab, et meie tarbisime rohkem, kui tootsime [ja seepärast] tekkisid meil võlad. Nemad (hiinlased ja naftariigid) käitusid säästlikult ja kogusid rikkust.”

Kõigest sellest tegi George Soros lõppjärelduse: “Mõne aja pärast kuulub suurem osa maailmast hiinlastele, sest nad muundavad oma dollarites olevad reservid USA-s reaalseteks varadeks. See aga muudab jõudude tasakaalu. Säärane nihe Aasia kasuks leiab aset tänu sellele, et viimase veerandsaja aasta vältel on Ameerika teinud rohkesti [majanduslikke] patte.”

 


 

George Soros – sünd 1930, sünninimi György Schwartz; Ungaris sündinud juudi päritolu ameerika finantsist, investor, filantroop ja poliitikategelane. Avatud ühiskonna teooria pooldaja ja nn turu fundamentalismi äge vastane. Prantsuse filosoofi Henri Bergsoni ja austria-briti filosoofi Karl Popperi ideede järgija.

Hinnangud Sorose tegevusele on väga vastuolulised. Nii näiteks on teda sageli nimetatud valuutaspekulandiks ja inimeseks, kes “murdis Inglise riigipanga”. Samas aga on kõrgelt hinnatud tema heategevust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)