Ene Ergma: koole ei tohi alles hoida hariduse kvaliteedi hinnaga (6)

Ene Ergma: koole ei tohi alles hoida hariduse kvaliteedi hinnaga

HINDAB KVALITEETI: Riigikogu esimees Ene Ergma peab oluliseks kvaliteeti – seda nii lastele antava hariduse kui ka vallajuhtimise osas.

Eile Saare- ja Muhumaad väisanud riigikogu esimees Ene Ergma ütles Oma Saarele antud usutluses, et ei poolda koolide vägisi alleshoidmist, kui seda tehakse hariduse kvaliteedi arvelt, ning et tõsiselt peab hakkama mõtlema omavalitsuste liitumise peale.

Ene Ergma, kes peab oluliseks head haridust ja õppetöö kvaliteeti, märkis, et väikestes maakohtades võiksid olla sellised Bullerby-tüüpi koolid, kus üks või kaks õpetajat saavad hakkama algklassitäie lastega. Põhikooliastmes liitklasside tegemist ta aga ei poolda, sest ei ole sugugi kindel, kas näiteks kehalise kasvatuse õpetaja suudab õpilastele selgeks teha ka füüsika.

“Me ei pea lapsi karistama puht seetõttu, et nad elavad paigas, kus koolis ei ole piisavalt häid pedagooge,” sõnas Ergma, kelle arvates saaks noori õpetajaid koolidesse “meelitada” ka sellega, et kui nad on riigi kulul õppinud, peavad nad riigile oma õpperaha tagasi teenima sellega, et on teatud aja koolis tööl. “Ilmselt paljud siis sinna ka jääksid,” usub riigikogu esimees.

Siiski toonitas ta, et iga juhtu peab vaatama eraldi ning kaaluma väga tõsiselt, kuid peamine on siiski see, et kõik Eesti lapsed saaksid võrdselt hea hariduse.

Valdu on liiga palju

“227 omavalitsust on Eestile ikka liiga palju,” ütles Ergma omavalitsusreformist rääkides. Ta ei usu, et pärast valdade liitmist vallamaja inimeste jaoks liiga kaugele jääks, sest sotsiaalküsimused peab ju igal juhul praeguste valdade piires saama ära aetud.

“Ma ise käisin oma omavalitsuses, see on Tartu linnavalitsuses, 2002. aastal, kui olin volikogu liige,” märkis Ergma, imestades, miks peaks sinna minema, kui probleeme ei ole.

Oluliseks omavalitsuste liitumisel peab Ergma mitte niivõrd rahalist kokkuhoidu kui seda, et väikestel valdadel ei jätku praegu häid spetsialiste.

Siiski ei ole ta haldusreformi suhtes väga optimistlik. “Haldusreformi saaks Eestis teha vaid siis, kui kõik ministrikohad oleksid ühe erakonna käes,” tõdes ta. “Praegu on kahjuks seis selline, et kõik erakonnad mõtlevad asju tehes, mida mina sellest kasu saan.”

Riigikogu esimehe arvates oleks Eestile paras 60–80 omavalitsust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)