Lihtsad nipid peksa saamiseks (5)

Lihtsad nipid peksa saamiseks

 

Kaunis ja turvaline kodusaar pakub oma elanikele igati mitmekülgset meelelahutust. Eriti rohkelt on võimalusi seiklusi ja adrenaliinisüste otsivatel noortel. Kui päev hakkab õhtusse jõudma ja ühes päikesevalgusega kaob mõnel mehel ka mõistus, avaneb kodanikel hea võimalus minna külapeale peksa otsima.

Kuressaares ei tea kartagi

Ma ei ole Kuressaares või mujal Saaremaal õhtuti ringi liikudes kunagi mõtelnud sellele, et mingisse kohta ei tasuks oma tervise huvides nina toppida. Aga võib-olla peaks mõtlema. Loomulikult ei ole meie saare pealinn kuulus oma kangialuste poolest nagu Tallinn või legendaarsed Ida-Virumaa narkopesad, kuid tuleb tõdeda, et kui vaja, siis saab peksa kõikjalt. Valel ajal vales kohas olles on see imelihtne.

Meie saar võib küll turvaline tunduda, aga kunagi ei tea, kust mõni kohalik Rambo välja kargab, suitsu küsib ja siis pettub, kui loodetaval ohvril ongi sigaretti pakkuda. Kui ka tikke juhtub taskus olema, on tõenäoline, et õnnestubki peksust pääseda, sest ega Rambo ei ole väga leidlik kähku uusi küsimusi välja mõtlema.

Siit soovitus kõikidele idiootidele, kes kasutavad nii omadus-, nimi- kui ka tegusõnadena inimese suguelundite sünonüüme ja seejärel teevad eelnenud tekstile rusikate abil morfoloogilise analüüsi: mõtelge välja varuplaan, kuidas saaks ikkagi peksa anda, kui küsitaval juhtubki sigaretti pakkuda olema. (“Suitsu on? Peksa tahab?” on juba venelaste poolt välja mõeldud.)

Kolaka saamiseks teatud kohad

Kuressaares on mitmeid häid kohti, kus saab kindla peale välja minna, kui on soov mõnelt purjus bemmivennalt juhuslikult molli saada. Kindlasti tuleks kaaluda kesklinna Bermuda kolmnurga Diva-Privilege-Lokaal külastamist. Seal löömingute korraldamine on saanud juba traditsiooniks. Ja ega ise peagi peol osalema või end purju jooma. Küll teised seda teie eest teevad ja heatahtliku kodanikuga tüli norima tulevad.

Kindlasti soovitaksin õhtuti jalutada lossipargis. Mitte, et seal raudselt nahapeale saaks, aga seal on lihtsalt ilus. Purjus noori kohates võib loomulikult mõne õige repliigi visata ja küllap siis avaneb ka võimalus politseisse kallaletungi kohta avaldust kirjutama minna. Sellist võimalust kasutasin minagi suvel viimast päeva saarel olles, ise seejuures tüli otsimata.

Istusin sõpradega rahulikult vallidel, kui meie juurde astus kaks meeldivat noormeest, kes andsid kohe kiiresti märku, et neile väga meeldiks meile peksa anda. Üritasime küll väita, et meil selleks väga tuju ei ole, aga noorte auks tuleb tõdeda, et nad olid sihikindlad.

Purjus kaake leidub kõikjal

Armsates valgetes kitsastes naistepükstes noormees andis selgelt märku, et tema tahaks juba tegutsema asuda. Ju ei olnud enese suuliselt väljendamine tema tugevam külg. Kahju ei olegi tegelikult niiväga endast, kuna midagi hullu ei juhtunud, ega ka geelisoenguga poisist, vaid tema emast, kes pidi need valged püksid pärast maas müramist muruplekkidest puhtaks pesema. Loodan, et tal on vähemalt intelligentsete graanulitega pesupulber.

Enamasti võiks lossipark siiski jääda heade emotsioonide kogumise paigaks, kus purjus mehehakatised ei muuda jalutuskäiku pargi roheluses külastuskäiguks traumapunkti. Lossivallidelt on kaunis merevaadet nautida, aga kui pargist tuleb koju naasta nii, et pool nägu mängleb sinistes ja punastes toonides nagu õhtupäikeses sillerdav meri, ei kõla see mõte enam üldse nii ilusasti.

Miks peaks veel üldse tekkima soovi või vajadust õhtupäikese ilu kusagilt väljast otsima minna, kui oma kodu peeglist on võimalus vaadata, kuidas punaseks pekstud päikeseketast meenutav silmamuna sinisesse silmaalusesse loojub.

Kerepeale saab isegi tasuta

Kurb tõsiasi ongi see, et vahel ei olegi korralikule peksule eelmängu vaja ja seda ei pea isegi otsima. Saab ka niisama hambasse. Tasuta ei saa peksa ka? Saab küll, ja kui vaja – mõlema rusikaga. Sel suvel oli Kaalis juhtum, kus ennast juba keskpäevaks rahvastikuministriks joonud noormees otsustas, et talle ei meeldi Soome turistid meie ilusa kodumaa pinnal, ja ründas ilma pikemalt mõtlemata üht neist.

Heade kodanike abiga tõmmati ta vaese soomlase juurest ära ja hoiti kuni politsei tulekuni kinni. Aga mis mulje võis küll neile turistidele meist jääda? Rahulik ja ilus paradiis see Saaremaa, kus on vaid kadakad ja lambad karjamaal. Kusjuures nii ongi. Ja mitte lihtsalt lambad, vaid lausa oinad. Mehejuurikad, kes üritavad oma kastreeritud olemust rusikatega vehkides kompenseerida.

Milline mulje Saaremaast jääb

Kahju on sellest, et oinaste omavahelisse pukslemisse kisutakse ka tavalised rahulikud kodanikud ning ka turistid. On äärmiselt kahetsusväärne, kui Saaremaale oma puhkust veetma ja raha kulutama saabunud turistid peavad lisaks piiskopilinnuse või Kaali kraatri külastamisele sammud ka traumapunkti seadma.

Keskmisest kehvemapoolsem on spaas soolasauna marraskil nahaga nautida või kinni pekstud silmadega Panga pangalt avanevat vaadet imetleda. Nad lähevad koju tagasi, räägivad oma kogemustest tuttavatele ja nemad omakorda enda sõpradele. Kõik see viib lõpuks selleni, et Soome pensionär läheb Saaremaa asemel hoopis Lätti. Kuna seal ei ole ühtegi
saart, siis ehk kusagile kaugemalegi.

Eks saarlased ole läbi ajaloo olnud tuntud rüüstajad, peksjad, põletajad ja vägistajad, aga tänapäeval võiks sellega siiski tagasihoidlikum olla. Kuressaare on omandanud rahuliku ja tervisliku linna maine – proovigem seda siis säilitada ja edasi arendada.

Ka teie, rusikakuningad, saate sinna oma panuse anda. Minge näiteks mingisse võitluskunsti trenni – seal saab teisi segamata ja rahulikult peksta. Või siis paitage üksteise lõustasid kusagil nurga taga ja jätke viisakate jalutajate ja õhtuse linna nautijate siledad näod rahule. Kallid noored – peksmine ei ole tänapäeva ühiskonnas enam üldse lahe, päriselt ka!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)