Filmi Visnapuust salvestati ka Mustjalas ja Jaagarahul

Filmi Visnapuust salvestati ka Mustjalas ja Jaagarahul

MUSTJALA MAIL VISNAPUUST: Janika Kronberg (vasakul) ja Vallo Kepp filmisid Mustjala koolimaja, kus kirjanik Henrik Visnapuu enne välismaale põgenemist peatus.

Eile salvestasid Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ja operaator Vallo Kepp videolindile Mustjala koolimaja ja Jaagarahu sadamakoha. Need paigad on seotud kirjanik Henrik Visnapuuga, kes 1944. aasta sügisel Saaremaa kaudu vabasse maailma põgenes.

“1944. aasta 20. septembril läks viimane laev eesti kirjanikega Rootsi. Mingil põhjusel jäi Visnapuu sellest maha. Läänemaal Kõmsi kaupluses kuulis Visnapuu juhuslikult pealt üht telefonikõne, kus Asta Türner otsis samuti ärasõiduvõimalusi. Visnapuu tutvustas ennast Türnerile ja pärast seiklusi jõuti koos Mustjala koolimajja. Visnapuu oli ööbinud Mustjala vanas koolimajas 1912. aastal, kui ta Eesti Rahvamuuseumile vanavara kogus.

Rahvamuuseumil on Visnapuu vanavara kogumise päevikud alles. Seega jõudis Visnapuu enne äraminekut teistkordselt Mustjalga. Umbes kümneliikmelise grupiga liiguti Mustjalast Jaagarahule, kus saadi Ventspilsi sõitvale sõjalaevale. Lätist läks Visnapuu rännutee edasi Saksamaale ja sealt Austria kaudu USA-sse,” rääkis Vallo Kepp.

Film pealkirjaga “Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri” kirjaniku kümnest viimasest eluaastast peaks valmis saama järgmise aasta algul. Kirjanik Pedro Krusten on Henrik Visnapuust kirjutanud raamatu “Kaugelviibija käekõrval”, mis annab põhjaliku ülevaate Henrik Visnapuu pagulasaastaist 1944–1951. Henrik Visnapuu oli 61-aastane, kui ta südameinfarkti tagajärjel New Yorgis suri.

Kirjandusteadlaste hinnangul kuulub 1940-ndate aastate teisel poolel välismaal avaldatud Henrik Visnapuu isamaaluule tolle aja luuleloomingu tippu. Nõukogude Liidus oli Visnapuu loomingu avaldamine keelatud.

Janika Kronbergi sõnul hakkas filmilugu pihta kevadel Ameerikas tänu heade juhuste kokkulangemisele. “Ameerikas intervjueerisime Visnapuuga koos põgenikelaagrites viibinud inimesi. Seal salvestatud materjali on meil koguni viie tunni jagu, millest valime tunnise filmi jaoks vajaliku välja,” teavitas Janika Kronberg.

Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi eestvõtmisel loodi 1952. aastal Henrik Visnapuu fond eesmärgiga hakata välja andma Visnapuu kirjanduspreemiat. Viimastel aastatel on auhinda välja antud üle aasta.

Visnapuu-nimelise preemia on saanud Karl Ristikivi, Marie Under, Bernard Kangro, Helga Nõu, Ivar Grünthal, August Mälk ja veel paljud tuntud väliseesti kirjanikud. Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil ja toetusel tehtava filmi tootjaks on Karl Ristikivi Selts. 16 aastat tagasi valmis Janika Kronbergi ja Vallo Kepi ühistööna film kirjanik Karl Ristikivist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)