Soojad sügisilmad meelitasid Saaremaal rästikud liikvele

Soojad sügisilmad meelitasid Saaremaal rästikud liikvele

TASUB ETTEVAATLIK OLLA: Rästik on rahumeelne loom ja tavaliselt ei ründa, kui sa talle just peale ei astu.

Seoses soojade sügisilmadega on paljud inimesed kohanud rästikuid tihedamini, kui see sügisel tavapärane on. Usside arvukus spetsialistide hinnangul siiski tõusnud ei ole.

“Isegi suvel pole nii palju rästikuid näha olnud kui praegu,” kurtis muhulane Liis Pallas Oma Saarele, lisades, et mitmed inimesed on näinud varasemast rohkem rästikuid liikumas nii teedel kui ka majade vahel. Pallas ise arvas, et kuna sel suvel oli sooja vähe, meelitavad praegused soojad sügisilmad nii inimesi kui loomi rohkem liikuma.

“Mina nägin Rannakülas tee peal väga suurt ja prisket rästikut,” rääkis sealkandis tihti marjul käiv Viive, kinnitades, et ka tema arvates on usse sel aastal liikvel väga palju.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et usside rohkust võib põhjustada soe talv ja head toitumisvõimalused. “Ka meelitab soe sügis neid kauem väljas olema ja talvekorteritesse minnakse hiljem,” nentis ta.

“Ma ei usu, et usside arvukus on tõusnud,” märkis Kaal, lisades, et tema arvates inimesed lihtsalt juhtuvad ussidega rohkem kokku, kuna uued elamurajoonid ehitatakse aladele, kus rästikud on juba aastaid elanud.

“Näiteks kevadel helistas mulle üks mees, kes oli endale sügisel uude elamurajooni maja ostnud, ja kurtis, et tal on õu rästikuid täis,” tõi Kaal näite, selgitades, et tegelikult on ju inimene see, kes on nüüd sinna elama asunud, kus seni pesitsesid vaid rästikud.

Kaalu sõnul hakkavad rästikud soojal sügisel oma talvekorteritesse kändude ja kiviaedade all kolima hiljem ning see ongi aeg, mil nad inimestega sagedamini kokku satuvad. Teine selline aeg, kus inimestel on suurem võimalus ussidega kokku juhtuda, on kevadel, kui maod oma talvekortereist välja roomavad.

Kui madu salvab

Kõigi eelpool kõnelenute jutu järgi on rästikud rahumeelsed loomad ja kui neile peale ei astuta, siis nad ka ei ründa. Samas tuleb ikkagi ette olukordi, et madu kedagi salvab. Nii juhtus ka poolteist nädalat tagasi Muhus, kui jõhvikaid korjanud meest rästik vasaku käe näppu salvas.

“Ma tõstsin ta veel teise käega üles, et vaadata, kas ikka oli rästik,” rääkis vapper mees, täpsustades, et rästikuid on praegu palju, nad on maastikuga ühte karva ning neid on raske märgata. Mehe sõnade kohaselt oli ta haiglas vaid pool päeva.

“Immuunsüsteem on mul tugev,” ütles mees, lisades, et kiirabi viis ta Liivalt haiglasse, ning vaid kiirabiautos hakkas tal korra külm, aga muidu ei olnud midagi hullu. “Olen ka varem ussi käest salvata saanud,” märkis mees. Metsas käimise tahtmist rästiku salvamine mehelt ei võtnud. “Ega elu siis seisma jää,” naeris ta.

Arstid soovitavad inimesel, keda rästik on salvanud, alati arsti poole pöörduda. Rästikuhammustus ei ole meedikute sõnul täiskasvanule eluohtlik, kui inimene saab õigel ajal abi. Ohtlik on see väikestele lastele, eriti kui rästik hammustab näo- või kaelapiirkonda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)