Saaremaa omavalitsused vabatahtlikult üheks vallaks ei liitu (12)

Saaremaa omavalitsused vabatahtlikult üheks vallaks ei liitu

MUHU VALLAVANEM TIIT PEEDU: Muhu valla jaoks on loodus piirid juba muinasajal paika pannud ja nii ka jääb.

Läinud kolmapäeval toimus Muhus omavalitsusjuhtide seminar, mille üks teema oli haldusreform ja maakondlik halduskorraldus. Ettekandega esines Tallinna tehnikaülikooli doktorant Mikk Lõhmus. Päeva lõpetas samal teemal algatatud arutelu.

Kõigile omavalitsusjuhtidele anti võimalus avaldada arvamust, kas Saare maakonnas oleks mõttekas moodustada üks omavalitsus. Arvamusi oli seinast seina – nii ühe omavalitsuse poolt kuni selleni välja, et praegust olukorda ei olegi üldse vaja muuta. Vastuseis liitumisele on kõige suurem maakonna idaosas, kus sama süsteemi jätkumist pooldavad Muhu, Orissaare, Laimjala ja Pöide vald.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu arvas, et omavalitsuste arvu vähendamine üleriigiliselt oleks positiivne nähtus. “Küsimus on ju tegelikult rahas ja selle jaotamises,” rääkis Poopuu. “Isegi kui väikesed vallad saaksid oma rahvaarvu järgi ringkonnamandaadiga oma esindaja volikogusse, siis raha jaotamine muutub ikkagi keskusekeskseks.”

Peamised kartused on seega seotud just ääremaastumisega. Poopuu sõnul suudab Salme vald suurepäraselt ise toime tulla. Kogenud vallajuht lisas, et kui üldse liituda, siis juba üheks suureks omavalitsuseks.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep on oma sõnul analüüsinud kõiki seni väljaöeldud ühinemist pooldavaid väiteid ja püüdnud leida sealt midagi mõistlikku oma valla jaoks. Ühinemine oleks tema arvates mõistlik ainult riigi jaoks.

Ludvik Mõtlep: “Räägitakse väikestest valdadest, kes ei ole haldussuutlikud. Aga milline on väike vald – kas 500, 2000 või 5000 elanikku? Samas võime ka nii öelda, et väike riik nagu Eesti seda on, pole samuti haldussuutlik.”

Ühinemises tema meelest mingit iva ei ole. Leisi volikogu esimees Mart Mäeker oli risti vastupidisel seisukohal. Tema arvates on probleem pigem selles, et praegused vallad ei suuda riigile olla piisavalt tugevad partnerid, et suuremates aruteludes kaasa rääkida. Mäekeri sõnul oleks Saare maakonnas üks suur vald mõistlik.

Toivo Lõhmus, Mustjala vallavolikogu esimees, sõnas, et Saaremaa Sadam on Mustjala vallale atraktiivsust lisanud. Juurde on tulnud uusi elanikke. Peamine probleem on vallal spetsialistide leidmisega, juba praegu käivad pooled ametnikud tööl linnast. “Me arvame, et 750 inimest on valla jaoks vähe ja meie pooldame ühte valda,” ütles Lõhmus.

Pihtla vallavanem Tõnu Hütt rääkis, kuidas Pihtla on juba üks kord püüdnud suurt valda teha. “Kärla ja Pihtla olid nõus suurema omavalitsuse moodustamisega, aga meie vahel asuv suurim vald, Kaarma, sellega ei nõustunud ja nii see asi katki jäigi.” Ka Hütt pooldab ühe omavalitsuse moodustamist.

Kihelkonna vallavolikogu esimees Rene Reinsoo oli seda meelt, et kuna valdadel tuleb tegelema hakata üha suuremate asjade ärakorraldamisega – näiteks ühistransport –, siis oleks suurel vallal ikka kergem. Tema arvates peaks aga kindlasti jääma endisesse valda kohapeale teeninduspunkt.

Sama meelt oli ka vallavanem Jüri Saar: “Me peame mõtlema aastale 2015 või veel kaugemalegi, ehkki täna oleme kõik oma asjadega hakkama saanud.” Ta lisas, et kui näiteks liita vaid Mustjala, Kihelkonna ja Lümanda vald, siis ei anna see midagi.

Orissaare vallavanem Raimu Aardam on maakonnas üheainsa omavalitsuse moodustamisele vastu, peljates, et siis nihkub kogu otsustamine Kuressaare linna. Ta lisas ka, et kui jäävad kehtima praegused seadused ja neis uuendusi ei tehta, siis pole üldse mõtet ühinemisest rääkida.

Pöide vallavanem Jüri Linde ütles, et Pöide vallas on seda teemat arutatud ega ole leitud ühtki põhjust, miks peaks ühinema. “Suuremate probleemide lahendamiseks peame koostööd tegema. Kui täna saab mitme valla peale olla metsandusspetsialist,” tõi ta näite, “siis samamoodi võiks mitme peale olla näiteks ehitusspetsialist.” Teise võimalusena näeb Linde omavalitsuste liidu laiendamist, kus oleks tööl spetsialistid, kelle teenuseid saavad vallad kasutada. Sama arvas ka Laimjala vallavanem Vilmar Rei.

Kaido Kaasik, Valjala vallavanem, ütles, et mitte keegi pole valdadega seoses puudutanud kodanikuühiskonna teemat. “Kui me 90-ndate lõpus oma arengukava tegime, nägime ette, et 2009 on meil üks omavalitsus,” rääkis Kaasik. “Me alustasime oma kodanikuühenduste tugevdamist, et kohapealse elu korraldamises kaasa lüüa.”

Nüüd on see Kaasiku sõnul saavutatud, vallas on väga tugevad seltsid, kes suudavad ka vallavanema liistule tõmmata, kui vaja. Kaido Kaasik lausus, et inimesi enam ei huvitagi, kes on vallavanem, neid huvitab vaid see, et asjad korras oleksid. Ka Kuressaare pole Valjala vallavanema arvates Euroopa mõistes mingi linn, vaid paraja suurusega asula, kus on vajalik ajupotentsiaal koos, et maakonna asju lahendada. Seega pidas Kaasik mõistlikuks kõik ressursid koondada ja maakonda koos edasi arendada.

Ruhnu vallavanem Aare Sünter pelgab oma sõnul, et ühinemise korral, kui otsustamine viiakse kuhugi kaugele, võib kohalike elu halveneda. Elu Ruhnus on nii spetsiifiline, et ametnik, kes seda ei tunne, ei oska paljudest asjadest aru saada, väitis Sünter.

Ühe liitumiskatse läbi teinud Kärla valla juht Enno Pildre arvas, et ka Kärla tuleb toime nagu iga teinegi vald, aga aeg-ajalt jääb midagi puudu. “Täna tuleb mõelda sellele, mida me selle ühinemisega tahame saavutada ja mis tõesti võib olla 10 aasta pärast,” rääkis Pildre. “Arengu nimel peaks kõigepealt endale selgeks tegema, mis meid ees ootab. Variante tuleb kaaluda, aga üksinda edasi minna on raske.”

Muhu vallavanem Tiit Peedu ei näe Muhu eraldatuse tõttu mitte mingit mõtet kellegagi ühineda.
Arutelul ei osalenud Kaarma, Lümanda ja Torgu valla ning Kuressaare linna esindajaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)