Maret Martinson: Õnn peitub lihtsates asjades (4)

Maret Martinson: Õnn peitub lihtsates asjades

 

Pisikesest Saikla külast Loortse talust pärit pere vanima lapse Mareti kogu senine tööelu on olnud seotud lastega. Kunagisest Orissaare Keskkooli vanempioneerijuhist ja algklassiõpetajast sai 2000. aastal kuueks aastaks Kuressaare Noorte Huvikeskuse noorsootöötaja. Hiljem jagas Maret oma teadmisi sotsiaalpedagoogina korraga neljas Kuressaare koolis. Täna on ta ametis Kuressaare gümnaasiumis.

Kui lastekaitsespetsialist Helle Kahm Maretile sotsiaalpedagoogi kohta pakkus, ei teadnud Maret päris täpselt, mida too töö endas sisaldab, julges aga siiski jaatavalt vastata.

“Tagantjärele mõeldes eks see hulljulge otsus oli. Esimese tööna oli mul vaja tegeleda alaealiste komisjoni ette minevate lastega. Alles siis ma tajusin, et olen siiani siidpatjadel elanud – kui palju on tegelikult probleeme, kui halvas seisus on inimeste omavahelised suhted! Ma ei osanud seda ette kujutadagi.”

Laste probleemid võimenduvad just 5.–6. klassis, kuid Mareti sõnul peaks ideaalis laste probleeme märkama juba lasteaias, siis peaks hakkama vanemaid toetama-suunama. “Meie töö ei peaks olema mitte tagajärgede kustutamine, vaid ennetamine.”

Laps vajab hoolivust

Maret toob oluliste teguritena laste kasvatuses välja järjepidevuse, rääkimise ja piirid. “Vanemate ja lastega kohtudes olen näinud, kuidas nad omavahel suhtlevad. Tihti kasutatakse just selliseid võtteid, mis kohe kindlalt lapse nendest kaugemale lükkavad: näägutamine, mõnitamine, halvustamine jm. Seda tuleks omavahelises suhtluses kindlasti vältida.

Laps tahab tunda, et temast hoolitakse. Vahel arvatakse, et piirid on karistamine, ähvardamine, alandamine jne. Tegelikult pidurdame piiridega lapse liigset julgust ja tagame lapse turvatunde. Piire saab seada ainult last austades. Lapse kasvades tuleb muuta ka piire. Ning kui üheti enam ei saa, tuleb proovida teisiti, kuid oma nõudmistes tuleb olla järjekindel, sest see on edu võti,” jagab Maret oma põhimõtteid laste kasvatamisest.

Kodused mured tulevad lapsega kooli kaasa

Koolikiusamise kohta ütleb Maret, et lapsed on üksteise suhtes kahjuks päris õelad. “See, mis toimub õpetaja ees, on väike asi. On ka kavalaid lapsi, kes kiusavad hoopis õpetajaid ja need vahendid on kohati veelgi karmimad. Ka õpetajad peaksid olema rohkem julgemad abi küsima, sest mitte iga kord ei tule ka nemad ise üksi toime,” julgustab ta õpetajaid.

Mareti sõnul ei olegi mõned lapsed valmis suures klassis töötama. “Vanemad arvavad, et laps peab olema eesrindlane ja õppima ainult headele hinnetele, aga tuleks mõista, et laste võimed on erinevad. Lapsi peab toetama, julgustama ja innustama, sest laps, kes usub endasse, võib teha imesid.”

Tähtis on ka peresisene õhkkond. Samuti on oluline lapsevanem ise, aga tööst väsinud ema või isa ei jaksa eriti kedagi aidata. Ja kui kodus on probleeme, siis lapsed toovad need mured kooli (lasteaeda) kaasa ega oska neid lahendada. Laps on kodu peegel. Kui kodus on suhted sassis, siis väljendub see lapse käitumises.

“Laps on kui svamm, mis imeb kõik enda sisse, nii head kui halvad emotsioonid. Palju on neid peresid, kus vanemad on lahku läinud, ja kui alustatakse uut suhet, siis tuleb teada, et sa võtad vastutuse ka olemasoleva lapse eest. Mõned lapsevanemad, kelle lastega on probleeme tekkinud, kaitsevad raevukalt oma last, mõistmata, et tegelikult kaitsevad nad hoopis iseenda töö tegemata jätmist. On näha nende kimbatust,” lisab Maret.

Vanemad ei tohi häbeneda abi küsida

Lapsevanemad ei tohiks oma mittetoimetulekut häbeneda, sest keegi meist ei ole täiuslik, arvab Maret. “Eestlastele on tähtis see, mida naaber arvab, aga seesama naaber ju sinu last ei kasvata. Ei ole üdini halba last, lihtsalt tema teod ei vasta täiskasvanud inimeste ootustele-arusaamadele. Laps ei ole loomult laisk. Laiskus on ju tegelikult haiget saanud lapse kaitse, kes ei tea, kust ja kuidas edasi minna.”

Mareti arvates peaksid lapsevanemad julgema rohkem abi küsida. Selleks on vastavad inimesed olemas – Kuressaares on perenõuandlad, psühholoogid, psühhiaatrid, lastekaitsespetsialistid, noorte nõustamiskabinet.

Maret räägib, et maakondlikus plaanis on tugisüsteemid koolides rajamisel. Nii maal kui linnas tegutsevad sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja lastekaitsespetsialistid peavad teadmiste ja kogemuste vahetamiseks aeg-ajalt kokkusaamisi. Omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks kasutavad nad ka vastavat listi internetis.

Sotsiaalpedagoogi amet on Eesti koolides suhteliselt uus. Maakoolides teevad väikse koormusega õpetajad oma põhitööle lisaks ka sotsiaalpedagoogilist tööd. Sotsiaalpedagooge oleks vaja igasse kooli, paraku neid aga kõikidesse koolidesse veel ei jätku.

Süda ja mõistus koostöös

Kui Maret sotsiaalpedagoogi tööd alustas, kippus ta päevased mured koju kaasa võtma. “Õhtul voodisse minnes mõtlesin kogu päeva üle. Ühe lapse tõin isegi koju kaasa, pesin puhtaks. Nende kahe aasta jooksul olen aga aru saanud, et süda ja mõistus peavad koostööd tegema. See tähendab, et eelkõige pean hoidma ennast, sest muidu ma ei suuda kedagi aidata.”

Reeglid, millest Maret oma töös kinni peab, on kindlad: “Ma ei halvusta ühtegi last ja tema vanemat. Ei tuleta vanu asju meelde. Üldjuhul on vanemad need, kes kipuvad vana meeles pidama ja lapsele meelde tuletama. Paar ema on mulle isegi tunnistanud, et nad ei ole vanemaks sündinud… Aga me keegi ei ole. Me peame endaga tööd tegema ja kasvama koos lapsega. Sageli on minnalastud näilised pisiasjad need, millest probleemid alguse saavad. Kui me neid kohe alguses ei märka, siis on edaspidi palju raskem sassiläinud suhetepundart lahti harutama hakata.”

Oma pere toetus annab jõudu

Selles ametis on palju muresid, napilt rõõmu ja aeglaselt muutuv maailm. Samas aga iga pisemgi õnnestumine tundub suurena. Et jaksata aidata, peab vaimu kusagil kosutama. Maretile on parim energia taastamise paik suvemaja Orissaare kandis.

“Iga kord, kui puhkusele jään, mõtlen, et see ongi maapealne paradiis. Igal suvehommikul tõusen, lähen mere äärde ja kümblen… Need on hetked, mida naudin.” Lisaks lugemine, kepikõnd, reisimine, kokkamine, lihtsalt perega koos olemine – kõik see annab jõudu ja uut hakkamist.

Mareti abikaasa Aare igapäevatööks on juhtida Kuressaare Noorte Huvikeskuse tööd ja ta on näidanud end ka mitmekülgse loovinimesena – teinud karikatuure, keraamikat, huvitavaid valgusteid.

Peres kasvab kolm tublit tütart: 27-aastane Marii töötab Tallinnas panganduses, 25-aastane Karin meediaalal samuti pealinnas, pesamuna Hanna õpib Kuressaare gümnaasiumis.

“Mul on oma lastega väga hea suhe ja me saame omavahel alati rääkida”, ütleb Maret. Lisaks sellele on perel tore traditsioon – pereisa Aare küpsetab reeglina iga pühapäeva hommikul köögis pannkooke.

Maret tunneb, et kaks sotsiaaltööaastat on õpetanud ja andnud talle tohutult palju. “Olen arenenud ja muutunud enesekindlamaks. Ma olen saanud teadmisi just selles valdkonnas, kuidas olla ise hea ema. Minu lastel on väga hea isa – hea isa on see, kes on ka oma laste emaga hea ja lugupidav. Ainult nii jaksad seda tööd teha. Olen julgem ennast kiitma, sest usun sellesse, mida teen.”

Mareti vanemad on alati huvi tundnud, kuidas tütrel läheb. Selle eest on ta neile väga tänulik. Maret usub, et tema ümber on alati olnud hästi toredad inimesed.

“Tuleb osata hinnata neid inimesi, kes meil olemas on. Mina olen õnnelik inimene… Õnn peitub lihtsates asjades, peab oskama neid märgata, need on ju tasuta käes. Minu õnn on minu pere ja töö. Mul on elus tõesti hästi läinud.”


CURRICULUM VITAE
Hariduskäik: Tallinna Pedagoogiline Seminar 2003–2007 – noorsootöö
Kuressaare Ametikool 2001–2003 – sotsiaalhooldus
Tallinna Pedagoogikaülikool 1999–2001 – tervisekasvatus
Tallinna Pedagoogikaülikool 1995–1997 – klassiõpetaja
J. Anvelti nim Tartu Pedagoogiline Kool 1977–1981 – algklasside õpetaja, vanempioneerijuht
Orissaare Gümnaasium 1973–1977
Tumala Algkool 1969–1973
Teenistuskäik: Kuressaare Gümnaasium 2008 – tugikeskuse juhataja-sotsiaalpedagoog
Kuressaare Põhikool 2005–2008 Kuressaare linna koolide- sotsiaalpedagoog
Kuressaare Noorte Huvikeskus 2000–2005 – noorsootöötaja
Orissaare Gümnaasium 1981–2000 – algklasside õpetaja ja vanempioneerijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 265 korda, sh täna 1)