20 aastat tagasi: september 1988

Saarte Hääle rubriigis “Mismoodi parandada Saaremaad” väitis Bruno Pao, et “tulusaim turismiliik saaks siin olla mereturism, mille arendamiseks tuleks taastada mõned vanad unustatud sadamad Jaagarahul, Triigis, Orissaares ja Kõigustes. Turismi- ja parvlaevad peaksid kuuluma Saaremaa laevandusettevõttele. See võiks avada lisaks Kuivastu–Virtsu liinile veel reisijateveo liinid, näiteks Roomassaare–Pärnu, Roomassaare–Riia, Triigi–Orjaku ja välisturismi tarbeks on hädavajalik Jaagarahu–Visby liin.”

Väliskapital juba kiikas Eesti ettevõtete poole. Kaarma dolomiiditehase direktori Margus Kruusmägi juures käisid ühisfirma asutamise plaani üle läbi rääkimas McIntosh Granite Ltd eestlasest president Ervin Hopp Kanadast ja Porsfeld Gmbh und Co peadirektor Friedhelm Porsfeld Lääne-Saksamaalt.

Endise hooga käis sotsialistlik võistlus ning jagati tunnustust paljudele tublidele tööinimestele. ENSV Riiklikus Agrotööstuskomitees 22. septembril toimunud vastuvõtult tublimatele põllumajandustöötajatele sõitis Lenini-nimelise kolhoosi seatalitaja Elvi Kärner tagasi koju sõiduautoga Moskvitš 412 – NSVL Rahvamajandusnäituse audiplomiga kaasnenud hinnalise kingitusega eelmise aasta töötulemuste eest. Aga juba aimus ka uue aja kangelaste (või kangelannade) esiletõus – reklaamiklubi Mainor ja E. V. A. klubi kuulutasid välja saarte missivõistluse kandidaatide eelregistreerimise.
Häirete üle bussiliikluses, eriti linnas, kurdeti ka 20 aastat tagasi, kuid nende põhjuseks polnud veel mitte raha-, vaid hoopis tööjõupuudus. Saaremaa koolidki olid toona hädas pigem ruumi- kui pearahapuudusega. “Koolides kerge õppeaasta ei tule. Õpilaste arv kasvab. Ühes vahetuses õppimine linna suurtes koolides tundub lükkuvat kaugesse tulevikku,” kirjutas Harry Õnnis uue kooliaasta alguses.

Spordikuulsust tõid kodusaarele ainsa Saaremaa sportlasena septembri esimesel nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel osalenud Kalle Laanet siseasjade osakonnast, kes kolmikhüppes olümpiavõitjast Jaak Uudmäest vaid 2 cm kehvema tulemuse, 15.34-ga võitis hõbemedali ning 7.23-ga kaugushüppes jäi neljandale kohale ning Eesti meistrivõistlustel 100 km maanteesõidus pronksmedali võitnud Andres Lauk.

3.09 – Viljandi, Pärnu ja Kingissepa rajooni kohtumisel kergejõustikus Pärnus võitsid saarlastest esikoha Kalle Laanet 100 m jooksus ja kuulitõukes ning Raul Aru kuulitõukes, kokkuvõttes jäid saarlased teisele kohale. II Muhu jooksul osales 76 mees- ja 7 naisjooksjat, kes läbisid 17,3 km vahemaa Kuivastu sadamahoone juurest riikliku ehitusuuringute instituudi puhkebaasini Nautse külas. Võitis valgalane Kalev Urbanik, kes on ka Sõrve jooksu kolmekordne võitja. Saarlaste parim Toivo Lepp oli kuues, muhulaste parim Aadu Äkke aga 33.

8.09 – Saare teedevalitsuse töömehed panid Kuivastu maan-teel linna ringtee serva püsti Tallinna kunstikombinaadis Ars tehtud viida nimega “Kuressaare” ja aastaarvuga 1563.

15.09 – Saaremaa Rahvarinne ja Saaremaa Muinsuskaitse Selts korraldasid Kuressaare lossi hoovis vabaõhuaktuse 1941. a mõrvaohvriks langenute mälestuseks.

24.09 – Rajooni venekeelsete elanike paremaks informeerimiseks hakkas kaks korda kuus ilmuma venekeelne infoleht Vestnik, mida toimetas Leo Nipsust ja mida esimese ajalehena Saaremaal laoti ja küljendati arvutis. Saaremaa X kirjanduspäeval esines saarlasest kirjanik Ahto Levi.

25.09 – kell 2 öösel lükati kellad tunni aja võrra tagasi ning Eesti oligi naasnud oma õigesse ajavööndisse.

27.09 – Kingissepa rajooni töörahva saadikute nõukogu istungjärk arutas põhiküsimusena rajooni elamuprogrammi aastani 2000.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)