Kehte firmamärgiks on kaared ja kvaliteet

Kehte firmamärgiks on kaared ja kvaliteet

IGA TÖÖD ON VAJA TEHA: Et autojuht Jüri Maltis (vasakul) täna rooli keerama ei pea, on ta saeraamimehele Ain Targemale paarimeheks pandud.

Kehte OÜ sünniaasta on 1992, mil kolm meest Ardo Ling, Peeter Heinat ja Kulder Traumann ristisid Muhus Piiri külas sündinud ettevõtte AS-iks Kehte. Miks selline nimi?

“Kulder EHitab Teistele. Pärast on laulu sisse püütud panna ka KEHvasti TEhtud ja Kulderi EhitusTööd,” naerab Kulder Traumann.

Firma rajamise initsiaator oligi Kulder, kel oli tolleks ajaks juba olemas 10-aastane töökogemus Saare KEK-ist – kuuenda kategooria müürsepa, keevitaja ja traktoristina. Seal töötamine muutus kuidagi vastuvõetamatuks, sest 240 rubla said ikka, ükskõik mis moodi sa seda seina ladusid, põhjendab Kulder, kes siis alustas ka oma maja ehitamist.

Lipukirjaks kvaliteet

Eelmisel reedel lõpetati Liiva lasteaia ühe sektsiooni remont. “Tähtajast läksime üle 50 minutit,” muigab Kulder ja lisab, et igast objektist jääb järele mingi sõnum, mis firma aastapäeval viktoriiniküsimusena välja käiakse.
Esimeseks tööks olid aga suvila sisetööd Simistes. Enne seda, tõsi küll, üks palksaun, mille Kulder ja Peeter põhitöö kõrvalt püsti panid.

Reklaamimisega pole mehed kohapeal pidanud tegelema, sest teatakse, et Kehte ehitajate lipukirjaks on kvaliteet, mida on 16 aastat kõrgel hoitud.
Samas tõdeb Kulder, et vaatamata kõigele painab mõte, mida me järgmine kuu teeme, kogu aeg. “Nii pikaaegset lepingut pole suvel olnud, et võiks öelda – ma võtan nüüd oma puhkuse välja,” ütleb Kulder.

Muret on eelkõige nende meeste tööga varustamisega, kes lihtsamaid töid teevad, saekaatris töötavad, kiviaeda lapivad, et neile normaalne palk kindlustada. Palgalehel on kümmekond aastat olnud 20 inimest, paraku pole ka nn jooksikuid nende aastate jooksul vähe olnud.

Majanduslangus pitsitab

Majanduslangusest annab tunnistust ka see, et paljud ehitusmehed on mandrilt tagasi tulnud. “Kolmekümne asemel on neid nüüd ehk viiskümmend, kes tahaksid kodusaarel tööd saada,” teab Kulder ja lisab samas, et tööd pole tegelikult vähemaks jäänud. “Kui eelmisel aastal tegid viis pakkumist ja said kolm tööotsa, siis nüüd teed kümme pakkumist ja kolm jõuab lepinguni.”

Suvilate ehitamine-remontimine küll jätkub, kuid ka siin tuli eelmisel nädalal tagasilöök – paar tellimust ütlesid ära need, kelle ärid seotud Venemaa ja sealse börsiga. Firmale tähendab see aga nädalate jagu töö ehk eelarve koostamise ja läbirääkimiste pidamise tühjajooksmist. Ja nii jäävadki paljud objektid seisma, majakarp paremate aegade ootuses kinni ehitatud ja konserveeritud.

Kohalikku omavalitsust kui tööandjat Kulder kiidab ja toob ilmekaid näiteid. Kui enne polnud 10-miljonilise eelarvega remont maal suurte ehitusfirmade jaoks teab mis eriline tellimus, siis nüüd tuleb pool Tallinnat kohale. Kui aasta tagasi sai väljasaadetud kaheksale akende hinnapäringule vastuseid üks-kaks, siis nüüd tuleb kümme.

Majanduslanguse 14 kuu mõju võtab Kulder ilmekalt kokku: “Kui ma enne tegin 10 tunni asemel 12 tundi tööd, siis nüüd 10 tunni asemel 8 tundi, pühapäeviti pole ma Kehte tööd edasi teinud, ja nüüd on selline olukord, et üle poole laupäevast ma endast ka ära ei anna, sest lõunast hakkan sauna kütma ja asi lõpetatud.”

Kulder arvab, et järgmiseks sammuks on töömeeste palgapoliitika ümbervaatamine, samuti pilgu pööramine neile klientidele, kel on väiksemaid töid pakkuda – katust ja korstent parandada või maja veidi kõpitseda.

Miskipärast arvatakse, et ehitusfirma töö on sedavõrd kallis, et ei ole mõtet rääkimagi tulla. Paraku on maksud need, mis hinda kergitavad, aga tavainimene seda tihtipeale ei mõista. Tellitakse töö mõnelt nurgataguselt tegijalt ja pärast peab ikkagi mõnest korralikust firmast mehe palkama, kes soss-sepa tehtu ära parandaks…

Samas oli Kehte 2006. aastal Muhu valla suurim maksumaksja ja eelmisel aastal maksumaksja nr 2.

Käega löömise mõtteid pole Kulder päriselt haudunud, kuid kinnitab: “Kui selline otsus tuleb, siis nii palju mul mõistust peaks olema, et teeks midagi muud. Kui vaid ehitustöö peaks jääma, teeksin kaminaid või elektritöid.”
Samas on Kulder kodus remontimise ja juurde- ning ümberehituse kogemusega paljud hinnad ka ettevõtte eelarves n-ö õigeks saanud: “Mõtled küll, et mis see töö ära ei ole, aga hakkad tegema, siis näed, et kui sa sodi oled ka prügikotti korjanud, ongi õhtu juba käes.”

Ega hobidega tegelemiseks mehel aega jäägi, kuigi Finn-klassi purjekas kõneleb ise sellest, mis firmajuhile juba aastaid pinget pakkunud on.

Aastakäive 11 miljonit krooni

Keskmine palk jääb Kehtes Eesti keskmisele küll alla, aga kuus 10 000 krooni teenida pole tükitööga probleem.
Aastakäive 11 miljonit krooni tähendab ka pisukest kasumit, mis firmasse olmeruumide ja töökoja parendamise ning tööriistadesse investeerimise näol tagasi suunatakse. Mis dividendidesse puutub, siis neid on makstud 100 000 krooni igal aastal.

Peale üldehituse on tehtud ka köögimööblit ja treppe, palju eritellimusi on tulnud Pädaste mõisalt. Peamaja välja jättes ongi Pädaste mõisas suurem osa Kehte tehtud. “See algas aastal 2000 ja andis hea hingamise sisse, sest nii mitme nulliga leping pole igapäevane,” ütleb Kulder. Ka Lõo turismitalu ehitus 1997. aastal oli suurem ettevõtmine, kus maja sai n-ö nullist peale valmis ehitatud.

Eratellijad ongi põhilised ja paljud ehitised, mis Muhus tehtud, reedavad Kehte käekirja. Üheks selle käekirja näidiseks on kaared ja poolkaared, mis on lausa omaette firmamärgiks kujunenud.

Kehte on ehitanud on ka mandril ja sõnumi headest töömeestest on sinna viinud need, kellele saarel suvilaid ehitatud. Pole midagi imestada, kui Nõmmelt helistatakse ja tahetakse, et Kehte mehed tuleksid ja fassaadi ära vahetaksid, paarkümmend meetrit aeda teeksid (sest naine teisi töömehi ei tahtvat) või Tallinna vanalinnas korteri remondiksid.

Konkurentidega peab arvestama

Konkurentide puuduse üle nuriseda ei saa, nendega peab arvestama. “Mõneti teeb kurvaks see, et tellijat petetakse,” tõdeb Kulder. Haruldased pole ka juhused, kus tellija suhtes on suisa sigatsetud. Käitutakse põhimõttel: tähtis on “jalg ukse vahele saada”, eks pärast näe.

Kulder arvab, et mitte- ja vääriti mõistmise asemel tuleks kohalikel ehitusfirmadel tegelikult seljad hoopis kokku panna, sest väikesaare tingimustes oleks koostöö hädavajalik, kuna see annaks võimaluse suuremaid projekte ette võtta. Seda enam siis kui Muhusse uut vallamaja ehitama hakatakse.

Suur ettevõtmine – Lõunaranna sadam

Praegune suurim ettevõtmine on Lõunaranna sadam, mis peaks kuu aja pärast kaile betoonplaadi peale saama. Tõsised tegemised olid ka Rässa, Haukaküütse ja Pädaste sadamakohtade väljaehitamine, samuti Tusti külas talukomplekside võtmed-kätte väljaehitamine ja sinna juurde sadade meetrite kiviaedade rajamine. Tusti küla on arvatud Eesti külaarengu näidiste hulka ja sellekohane konkurss seisab ees.

“Et majandus jätkuks, tähendab seda, et sa oled oma lippu kõrgel hoidnud ja teinud kõik selleks, et järgmist tööd saada,” võtab Kulder kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 240 korda, sh täna 1)