Värske tudengi esimesed katsumused (5)

Värske tudengi esimesed katsumused

 

Kui verivärske Saaremaa tudeng Tartusse jõudis ning üksinda oma ühikatuppa elama asus, olid tema emal pisarad silmas ning ka rebase enda lõug värises natuke. Imelik tunne oli sees – kõhus surises ärevalt. Soetatud oli oma esimene isiklik pannilabidas ning kingaviks, sest nüüdsest tuli ise hakkama saada.

Jätsime vanematega nägemiseni

Keskmine Saaremaa tudeng asub õppima Tallinnasse või Tartusse, kodusaarele jäävad vähesed. Mõned neist ei jõudnud ära oodata, millal ometi kodust minema saab, ning kolisid mandrile juba suve algul, teised püsisid ema-isa juures nii kaua kui võimalik ja jätsid vanematega hüvasti alles 31. augusti õhtul. Äärmuslikumad koguni 1. septembri hommikul.

Isegi tualettpaber maksab raha

Ametlikult “suureks saanud” ning pesast õpetussõnade saatel välja lennanud tudeng peab ise hakkama saama söögitegemise, majandamise ja kõige muuga, mille eest seni ema hoolt kandnud oli. Esimest korda endale süüa tehes oli värske tudengi südames tõsine hirm, et suudab isegi kartulite praadimise katastroofiks muuta.

Enesele üllatuseks sai ta aga päris hästi hakkama. Järgmine katsumus oli poodi minek, et majapidamistarbeid muretseda. Korv käes, kodutarvete riiuliteni jõudes püsis tema uhke naeratus vaid niikaua, kuni ta kaupade hindu märkas – rõõmus ilme asendus hämminguga. Värske rebane mõistis äkki, et Fairy, Persil ning tualettpaber maksavad ka raha. Samuti on soola, suhkru ja muude pisiasjadega, mida igaüks vajab.

Tudeng sai aru, et nüüdsest tuleb tal oma kuueelarves summasid ette näha asjadele, mille eest varem nii mugavalt teised muretsenud, ning see teda küll ei rõõmustanud.

Laenud kohe algul kaela

Üks värske tundegi suuremaid muresid ongi rahakoti tühjus. Paremini läheb neil, kelle õppimise ja elamise eest emme ja issi maksavad. Kelle vanemate sissetulekud seda ei võimalda, neile saab päästerõngaks poole kohaga tööots, õppelaen või mõlemad korraga. Ainult õppelaenust ei ela isegi kõige kokkuhoidlikum tudeng ära.

Tööl ja laenul on oma head ja vead. Oma sissetulekud õpetavad värsket rebast raha rohkem hindama ja kulutusi planeerima. Samas on esimesel semestril, mis on alles sisseelamise aeg, töökoht suureks koormaks.

Samasuguse koormana lasub tudengi õlul õppelaen, mille intress on küll soodne, ent siiski on tegemist rahaga, mis tuleb kunagi tagasi maksta. Ka värske Tartu tudeng võttis õppelaenu, ehmatades pangatöötajat, öeldes et ta ei soovigi laenata täissummat. Hiljem mõistis tudeng pangatädi hämmastust, kuna enamik tudengi sõpradest võtsid kogu õppelaenu.

Tudeng mõtles aga sellele, et laenu tuleb hakata tagasi maksma just siis, kui selleks on kõige ebasoodsam aeg. Ehk pärast ülikooli lõpetamist, kui tuleb soetada oma kodu. Seega püüab tudeng tuleviku huvides laenata nii vähe kui võimalik.

Ühikas või korter

Suure osa rahakoti sisust võtab ära üür. Viimane oleneb muidugi sellest, kus, mitmekesi ja kui mugavalt elada. Tudengite suhtumised on erinevad.
On neid, kelle jaoks on tudengielust lahutamatu osa ühikas elamine, ja neid, kes ei kujuta ette, et peaksid kellegagi koos elama. Kumb siis – ühikas või korter?

Mõlemal on oma head ja vead. Korteris saab kõike oma äranägemise järgi seada. Ühika kasuks räägib tõsiasi, et seal elamine tuleb märksa odavam. Ühikaelu ei ole aga enam see, mis varem. Uutes Tartu ühikates näeb teisi elanikke heal juhul liftis või välisuksest sisse-välja astudes, sellega ühikaelu piirdubki. Suureks plussiks uute ühikate puhul on mugavused ning rohkem privaatsut.

Ainukene koht, kus tänapäeval veel mingisugusestki ühikaelust räägitakse, on legendaarne Narva mnt 89, mis on uutest tuultest, remondirahadest ning eurotingimustest nii-öelda puutumata.

Et tingimused pole just kiita, räägib kas või fakt, et tualetruumi kasutades peab hügieeni huvides isiklik prill-laud kaasas olema. Samas on seal elamine tunduvalt odavam kui renoveeritud ühiselamus ning omaette kogemuse annab see kindlasti.

Seltsielu kuulub tudengielu juurde

Kui üliõpilase arusaam sõpradest ei piirdu raamatute, arvutiklaviatuuri ning õppeinfosüsteemiga, vajab ta kindlasti sõpru, kellega Toomemäge vallutada, kaarsilda ületada ning lõpuks kurikuulsas Zavoodis lõpetada.

Mida teha aga siis, kui kõik endised sõbrad on mööda Eestit laiali ning tudeng leiab ennast üksi keset Tartut? Siis on vaja kärmelt tegutsema ja uusi tutvusi sõlmima hakata, sest ega tudeng saa niisama paigal istuda. Üks võimalus on astuda üliõpilaskorporatsiooni, teine võimalus on lihtsalt aktiivsust üles näidata ja üritustest osa võtta.

Edasi tuleb mõelda, kuidas see kõik õppetööga sobitada. Ööelu mahutamine 24 tunni sisse võib osutuda suuremaks mureks, kui algul arvatud. Tunniplaanis pole peojärgsel hommikul unepausi ega pohmellilahtrit. Siinkohal peab värske üliõpilane enda jaoks selged piirid paika panema.

Saarlane on üldjuhul popp

Saaremaa noor asub õppima enamasti Tallinnasse või Tartusse, põhjustades sealsete kohalike seas palju põnevust. Tartus mõjub Saaremaa tudeng, kes on oma arust tulnud ülikoolilinna tulihingeliselt tõsist asja ajama, enamikule nii, nagu oleks tegu väikse armsa kassipojaga, keda kõik nunnutada tahavad.

End tutvustades, sai tudeng mitmete “Issand kui armas – Saaremaalt!”, “Oi kui lahe, me tuleme suvel külla!”, “Saaremaalt? Päriselt ka? Superlahe!” taoliste hõigete osaliseks. Kui siis tudeng veel kogemata “pönev” ja “vöib-olla” ütles, oli ta ametlikult mandriinimeste “lemmikloomaks” võetud.

Kohanemine pole kerge

Lisaks kohanemisele uue elukoha ja võõraste inimestega peab tudeng harjuma ka ülikooli endaga. See ei ole aga üldsegi nii lihtne, kui algul paistab.

Üliõpilane visatakse vette tundmatus kohas, kust ta peab ise välja ujuma. Koolis suhtutakse vastsesse üliõpilasesse kui võrdsesse kolleegi, teda teietatakse ning austatakse, mis on kahtlemata vajalik, et lõbusast lapsest tõsiselt võetav inimene saaks. Samas eeldatakse temalt ka suurt iseseisvust, täiskasvanulikkust ning ise kõige uuega hakkama saamist, mis tekitab värskele tudengile aga raskusi.

Esimesel päeval tuutoritunnis, kus kiiresti seletatakse üldist ainete-loengute-seminaride süsteemi, ehmatab värske tudeng täiesti ära ja juba alates teisest lausest ei saa ta mõhkugi aru.

Loengud linna peal laiali

Olukord ei parane ka esimesel loengute päeval, kui ilmneb tõsiasi, et kõik neli loengut toimub ülikoolilinna erinevates paikades, ning kui roheline ja uudistav tudeng lõpuks üksinda ja eksinult hiiglaslikku auditooriumisse jõuab, on loeng juba alanud ning kohad ära võetud.

Nädala lõpuks peab ta aga hakkama aineid valima, ainepunkte kokku lugema ja mooduleid valima, millest ta ise mitte midagi aru ei saa. Ning lõppude lõpuks seisab tudengil ees vastasseis Tartu ülikooli lohemaoga – milleks on õppeinfosüsteem ehk ÕIS. Tolle kohta ütlevad isegi õppejõud, et süsteem kontrollib inimesi.

Seega võib öelda, et tudeng on pärast esimest tudenginädalat nagu puuga pähe saanud. Kõik on hoopis teisiti, kui ta ette kujutanud oli, ning õppida on rohkesti ja harjuda paljuga. Ent see käib suureks saamise juurde, mõtleb tudeng ja loodab, et edaspidi läheb kergemaks.

Öeldakse ju siiski, et üliõpilasaastad on ilusaimad inimese elus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 97 korda, sh täna 1)