Muhu saab esimese jahisadama (1)

Muhu saab esimese jahisadama

MEHED RAKKES: Sadamaehitusel on ametis Rein Kärem (seisab) ning Kristjan Säde ja Tanel Äkke firmast Kehte.

Muhu saare lõunarannik saab järgmisel suvel esimese külalissadama, kui omanik avab purjejahtidele aastaid varjusurmas olnud Muhu Lõunaranna sadama.

Simiste külas asuvat sadamat taastava ettevõtte Lõunaranna Investeeringud OÜ omanik Olaf Orgse ütles Oma Saarele, et kavatseb juba järgmisel suvel avada 52-kohalise sadamakai ning korrastada sadama territooriumi.

Eelmisel aastal alanud remonditööde käigus on 190 meetri pikkune sadamakai sisuliselt korda tehtud, endisesse väravahoonesse ehitatakse saun ja luuakse pesemisvõimalused.
Novembris on ees sadama akvatooriumi süvendamine, peatselt algavad ka sadama turundustööd.

Teises etapis tahab omanik ehitada sadamahoone, kuhu tuleb ka sadamakõrts ja väikesed numbritoad, plaanis on püsti panna mõned kämpingud. Samuti võib tulevikus juurde tulla kaikohti.
Kokku kulub kunagise Saare Kaluri kolhoosi ajal rajatud sadama kordategemiseks 10–12 miljonit krooni.

Muhu valla arendusnõunik Aado Keskpaik ütles, et 2,5-m süvisega sadam sobib igati Muhu lõunaranniku külalissadamaks ning seda näeb ette ka valla arengukava.

“Muhu turismi nõrk koht on merele pääs ja merelt maale pääs ning Simistes sadama avamine leevendab seda olukorda vähemalt Muhu lõunarannikul,” rääkis Keskpaik.

Sadam sobib eelkõige neile lõbusõidualustele, mis seilavad Riia lahes. Kuivastu jahisadama väljaarendamisest Keskpaik väga palju ei looda, sest jahiomanikud pole Kuivastut sealse müra ja sagimise pärast kunagi heaks peatumiskohaks pidanud.

Lõunaranna sadama plussiks on ka asjaolu, et meri ei kanna sinna setteid. Sadam asub sügaval Kaistu lõpu sopis, kus rannaprotsessid praktiliselt puuduvad. Seega ei kannata sadam setetega ummistumise all, samuti ei toimu seal heljumi ulatuslikku levikut.

Olaf Orgse on seisukohal, et vanade sadamate kordategemine mõjutab kohaliku elu positiivselt ning riik võiks seda neljandiku-viiendiku osaga toetada.

Praegune riigi poolt pakutav rahaline abi nõuab ärimudelit, kuid sadamat on Olaf Orgse sõnul äriliselt raske mõõta.
Muhus suvekodu omava Orgse sõnul ostis ta sadama pärast seda, kui oli kurbusega jälginud, kuidas see lihtsalt ära laguneb.

“Loodame, et riik ka mingit abi annab, sest sadamad on ju ikkagi värav. Praegu on nii, et kui ei oleks minusugust lolli, kes sinna raha sisse taob, siis oleks see sadam lihtsalt ära lagunenud,” sõnas Orgse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)