Koolide ümberkorraldamine on kestnud ajast aega

Koolide ümberkorraldamine on kestnud ajast aega

LAPSI JÄTKUS: Mõntu algkoolis oli nii palju lapsi, et 1933. aastal avati seal senisele lisaks veel üks klassikomplekt.

Tsaariajast pärit Saaremaa koolimajad olid kitsad ja pimedad, õppetöö jaoks sobisid paremini endised ministeeriumikoolid. Olukorra parandamiseks otsustas Saaremaa koolivalitsus ära kasutada endised mõisa härrastemajad.

1923. aastaks olid kohalike algkoolide käsutusse antud Abruka, Eikla, Elme, Ilpla, Kaali, Kaarma-Vanamõis, Käesla, Laadjala, Loona, Maasi, Metsküla, Taaliku, Tamse, Uue-Lõve ja Uue-Kaarma mõis. Järgnevatel aastatel lisandusid neile Audla, Luulupe, Mõntu, Nurme, Pihtla, Sassi ja Tõlluste mõis.

Eesti Vabariigi tulekuga oli Eesti Ajutine Valitsus 2. detsembril 1918 kehtestanud, et 1. jaanuarist peavad kõik koolid üle minema eestikeelsele õppele (seejuures jäeti vähemusrahvustele võimalus omakeelse hariduse saamiseks). 1919. aastal laiendati koolikohustus kolmelt klassilt neljale.
Algkoolide võrk suudeti korrastada lühikese ajaga. 1920/21 tegutses Eestis 1421 algkooli 118 929 õpilasega. Õppetöö algas tol ajal igahommikuste palvustega.

Koolivõrgu korrastamine

1921. aastal kuulutas haridus- ja sotsiaalministeerium välja koolimajade ehitusplaanide võistluse (uute koolimajade projektide konkurss korraldati ka 1930. aastal, mil kehtestati kuueklassiline koolikohustus). Järgmisel aastal moodustati riiklik koolimajade ehitusfond, millest omavalitsused said võtta soodsat, kuni 35-aastast laenu.

Koolivõrgu korrastamisega muudeti 1924. aasta sügisel Lõopõllu kool 6-klassiliseks algkooliks. Vintri, Rahuste ja Karuste kool töötasid esialgu 3-klassilistena, endise Jämaja kihelkonnakooli ja Türju kooli ühendamisel saadi Türju algkool ning Torgu õigeusu kihelkonnakooli ja Iide kooli ühendamisel Torgu algkool. Mitme lähestikku asuva külakooli liitmisel tekkis 1923. aastal Mõntu 6-klassiline algkool.

Ühinemisi oli teisigi. Nii näiteks avati Kaarma kihelkonnas senise 20 kooli asemel Haamse, Laadjala, Pähkla, Randvere, Tõrise ja Eikla algkool. Kaarma-Suur valla 6-klassiline algkool töötas Kuressaares.

Pea täielikult teisenes neil aastail Valjala ümbruse koolivõrk: Vana-Lõve ministeeriumikool muudeti 6-kassiliseks algkooliks, osa külakoole suleti, osa said uue asukoha, edasi töötasid Haeska, Lööne, Tõnija ja Uue-Lõve algkool.

Muhus jõuti koolivõrgu ümberkorraldustega lõpule aga 1925. aastal, mil avati Liiva 6-klassiline ja Piiri 4-klassiline algkool. Hellamaa ja Simisti kool muudeti 6-klassiliseks, Tamse, Nõmmküla ka Külasema kool liideti Tamse 6-klassiliseks algkooliks, õppetöö jätkus endises Tamse mõisa härrastemajas.

Ka Pihtla valla 15 kooli asemele rajati viis ajakohast algkooli: Püha kihelkonnakool muudeti 6-klassiliseks algkooliks; Pihtla, Sagariste ja Kõljala kool liideti Kaali algkooliks, Sandla ja Tõlluste kool ühendati Tõlluste 6-klassiliseks algkooliks; Kailuka ja Vätta kool Vätta algkooliks; Ilpla külakool kolis Ilpla endisesse härrastemajja ja jätkas seal 4-klassilise algkoolina.

Koolitee pikkuseks kolm kilomeetrit

1928. aastal valmis algkoolide uus õppekava, kus seati tähtsaks ülesandeks riigikodanike kasvatamine, teise eesmärgina püstitati sääraste oskuste ja teadmiste andmine, mida vajas kodanik elamiseks Eesti vabariigis.

Et iga viies maakooli õpilane käis kooliteed iga päev edasi-tagasi 8 kilomeetrit päevas, tuli alates 1931. aastast valdadel hoolitseda selle eest, et koolitee poleks pikem kui kolm kilomeetrit. Küsimus tuli ennekõike lahendada internaadi ehitamisega.

Koolivõrgu korrastamist jätkati aga pidevalt, praktiliselt igal õppeaastal. Nii võib 1933. aasta 1. juuni Meie Maast lugeda, et Saaremaal on 80 kooli 191 klassikomplekti ja 194 õpetajaga ning et koondamine ootas tol aastal viit pedagoogi. Selle aasta ümberkorraldused koolides puudutasid peamiselt klassikomplektide lisamist või sulgemisi.

Nii näiteks jäi Kaarma-Suure algkool töötama ühe klassikomplektiga, teine klassikomplekt koos ühe õpetajaga viidi üle Mändjalga, kus avati ühe õpetajaga 4-klassiline algkool. Vähese õpilaste arvu tõttu suleti Kogula vallas Tõnija algkool, kuid näiteks Torgu valla Mõntu algkoolis lisati suure õpilaste arvu tõttu veel üks klassikomplekt ja kool alustas uut õppeaastat viie klassikomplektiga.

1936. aastal koostati riiklik koolimajade ehitamise kava, mille järgi pidi Saare maakonda järgneva üheksa aasta jooksul ehitatama või renoveeritama tervenisti 19 uut koolimaja (Meie Maa, 14. september 1936).
Ehituskava oli jagatud kolme kolmaastakusse ning 1936–1938 nägi ette kas reorganiseerimist või uue maja ehitamist Randveres, Kihelkonnal, Kahtlas, Metskülas, Kaarmal, Kavandis, Tamsel, Mustjalas, Kaalis, Karjas, Hindul, Torgus, Uue-Lõvel, Kuressaares, Salmel ja Tiirimetsas, lisaks nägi plaan ette Püha ja Ilpla kooli ühendamist ja paari väiksema koolimaja sulgemist.
Kasutatud kirjandus: Lembit Andersen “Eesti algkoolid. Ülesvõtted aastatest 1930–1940”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 576 korda, sh täna 1)