Eesti edulugu on lõppenud (2)

Eesti edulugu on lõppenud

 

Täna on Eesti majandus jõudnud olukorrani, kus kiire areng ja positiivsed tulemid on aastaga haihtunud ning kasvutempo on hüppeliselt langenud. Järjest enam räägime kasvavast tööpuudusest, ekspordi vähenemisest, ohjeldamatust inflatsioonist. Eurole üleminek on nihkunud mägede taha ning eelarveliste tulude valesti prognoosimine on saanud reegliks. Sellises olukorras vajab Eesti riik eelkõige koostööd erinevate elualade, vaate- ja huvigruppide esindajatega.

Raske riigieelarve

Tuliseks arutlusobjektiks on järgmise aasta riigieelarve koostamine. Eriti see, kuidas kindlustada selle tasakaal ja ühtaegu tagada riigi kõigi funktsioonide jätkusuutlik täitmine. Kiiresti, kuid samas läbimõeldult tuleb otsida võimalusi ja lahendusteid.

Paljud analüütikud on leidnud, et meie majanduslangust ei ole võimalik likvideerida ühe aastaga. Sellest ülesaamine kestab ka kõige paremate otsuste korral aastaid. Globaliseerunud majanduse tingimustes peame oskama leida meie jaoks parimaid võimalikke (leevendus-) lahendeid. Seepärast peab arutluse objektiks olema hoopis riigi eelarvestrateegia aastateks 2009–2012.

Pikem eelarvestrateegia

Peamiseks eesmärgiks tuleb seada sellise strateegia väljatöötamine, mis võimaldab tõsta Eesti majanduse stabiilsele ja jätkusuutlikule tasemele, mis ei ole oluliselt haavatav sise- ega välistegurite poolt.

Niisugune eesmärgi püstitus eeldab aga poliitilise koostöö tahet ja valmidust kompromissideks. Olen päri riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi seisukohaga, et parlament ei tohi takerduda ühe aasta eelarvekärbetesse, vaid on vaja riigimehelikkust, et maha panna õige kurss kaugemaks tulevikuks. Selleks tegigi majanduskomisjon riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada IV istungjärgu päevakorda Eesti ettevõtluskeskkonna arendamine arutelu. Seda ettepanekut tuleb igati tervitada.

Eelmisel nädalal esines saadikute ees arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ettekandega Eesti majanduse tulevikust. Tema ettekande pealkirjaks oli “Edulugu on lõppenud, aeg pöörata uus lehekülg”, mis peegeldab väga selgelt majanduse tänast seisu.

Eesti majandus kindlamatele alustele

Rahandusministri 2009. a majanduskasvu prognoos on 2,6%, mis on mõningate rahandusspetsialistide arvates liiga optimistlik. See tähendab, et järgmise aasta fiskaalpoliitiline seis lubab teha eelarve 92 miljardit krooni. Rahandusminister on teinud ka ettepanekud eelarve kärbete osas. Need meetmed aitavad küll järgmise aasta eelarvelist seisu parandada, kuid pikemas perspektiivis jäävad liiga lühiajalisteks.

1. Eesti riik vajab ekspordi intensiivistamist. Kõrge lisandväärtusega kaupade valmistamine ning nendega pääsu otsimine välisturgudele on majanduse edu aluseks, kuid mitte ainult. Tähtsaimaks eelduseks ettevõtluse arendamisel ja välisturgudel konkurentsivõimeliste toodete valmistamisel on selleks vajalike inseneride ja tehnikute ettevalmistamine.
See omakorda nõuab meie kõrghariduse ja kutsehariduse arendamises muutusi.

2. Oluline on ettevõtlusele stabiilse pikaajalise maksukeskkonna tagamine, mis annab ettevõtjatele kindluse ja võimaldab arengut ette planeerida pikema aja peale. Järske muutusi maksupoliitikas, nagu tehti eelmisel aastal elektri- ja kütuseaktsiiside tõstmisega, tuleb vältida. Nii võime kaotada olulised välisinvesteeringud, näiteks tootmisettevõtetesse.

3. Riigipoolse infrastruktuuri loomine. Loosung, et me toetame ettevõtlust ja uute töökohtade loomist, ei too iseendast reaalset tulemit. Igasugune investor eeldab korraliku ja toimiva infrastruktuuri olemasolu. Just siinkohal saavad riik ja ettevõtja teha koostööd, mille abil luuakse uusi töökohti.

4. Eesti tööjõuturg on vaja ümberstruktureerida. Meie riik vajab eeskätt tootvat majandust ning seda tagavat mõtte- ja kätejõudu. Kõike seda vahest rohkem tööl kui avalikus sektoris.

5. Hariduspoliitika vajab uusi väljakutseid. Üks peamiseid küsimusi on see, kas vajame doktorite, magistrite ja bakalaureuste armeed, unustades seejuures ära kutsehariduse. Koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel on esmatähtis. Esimene annab tellimuse, milliste oskustega töötajaid majandusvaldkond vajab, ja teine pool annab vastavasisulise väljaõppe. Teadus- ja haridusasutused tuleb kindlustada vajalikus mahus investeeringutega.

6. Välisturgudega suhtlemine eeldab töise kahe- ja mitmepoolse keskkonna loomist. Trafarett, et “meie küll teeksime koostööd, kui nemad seda sooviksid” 2008. aasta sügisel enam ei tööta.

7. Iseenesestmõistetav on tulumaksureformi peatamine, mitte külmutamine.

Majanduse ümberstruktureerimine peab algama juba täna, muidu seame riigi põhifunktsioonide täitmise võimekuse tõsisesse ohtu. Aeg töötab meie kahjuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)