Toidujäätmed vajavad eraldi konteinerit 1. jaanuarist 2010

Toidujäätmed vajavad eraldi konteinerit 1. jaanuarist 2010

ÕUNASÜDAMELE OMA PRÜGIKAST: Vastavalt jäätmedirektiivile tuleb prügilasse ladestatavates olmejäätmetes vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu 2010. aasta 16. juuliks 45 protsendini.

Suur osa Kuressaare elanikest peab alates 2010. aasta algusest oma prügi hulgast eraldama vanapaberi ja biolagunevad jäätmed ning hankima nende jaoks oma hoovi eraldi konteinerid.

Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles Oma Saarele, et toidujäätmete eraldi kogumise kohustuse sätestab uus Kuressaare jäätmehoolduseeskiri, mis tuleb linnavolikogus esimesele lugemisele eeloleval neljapäeval.

Eeskirja eelnõu kohaselt peab 1. jaanuarist 2010 vähemalt 12 korteriga kinnistul ehk ridaelamutel ja korterelamutel olema eraldi kogumismahuti kompostitavate biolagunevate jäätmete kogumiseks.

Samuti soovitab eeskiri võimaluse korral biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda väiksema korterite arvuga kinnistutel. “Seejuures on eraldi kogutavad biolagunevad jäätmed soovitav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul,” märgitakse eeskirja eelnõus.

Abilinnapea eriarvamusel

Selle sätte arutamisel linnavalitsuses jäi eriarvamusele abilinnapea Kalle Koov, kes näeks biojäätmete eraldi kogumist juba alates viie korteriga kinnistutest.

Hinnanguliselt moodustavad biolagunevad jäätmed Saare maakonnas aastas kogunevast 8000 tonnist prügist 28 protsenti ehk üle 2000 tonni. Kuhu see kogus edaspidi veetakse ja kus kompostitakse, on esialgu veel lahtine.

Kuressaare, Kaarma ja Pihtla valla omanduses oleva Saaremaa Prügila OÜ juht Mihkel Paljak pakkus ladestuskohaks Maasi jäätmejaama, kus on olemas vastav kompostimisväljak.

“Praegu seisab see kasutuseta,” märkis Maasi Jäätmejaama OÜ juhataja Tambet Tamm. “Selle kasutuselevõtust on juttu olnud, kuid konkreetset ettepanekut seni veel pole,” lisas ta.

Karli Valdi sõnutsi oleks kõige kasulikum kompostida Kuressaare biojäätmed praeguse Kudjape prügila juurde rajatavas jäätmejaamas, kuid seal on põhiliseks takistuseks linnud.

Mandrile vedu kallis

Nimelt asub jäätmejaam Kuressaare lennuvälja lähedal ja seetõttu ei anna lennuamet avamaal biolagunevate jäätmete ladestamiseks luba – seal toituvad kajakad ja muud linnud võivad olla ohuks lennukitele.

Biojäätmete kompostimiseks spetsiaalse hoone rajamine läheb aga Valdi hinnangul liiga kalliks. Niigi on Kudjape jäätmejaama rahastamine saanud tõsise tagasilöögi, kuna muutus keskkonnainvesteeringute keskuse eraldistele nõutava omafinantseeringu protsent ja vallad peavad otsima võimalusi miljonite kroonide juurde hankimiseks.

Karli Valdi sõnul oleks Kudjapel kompostimine siiski kõige parem variant, kuna siis oleks kohe kohapealt võtta mulda vana prügimäe katmiseks.
Kolmas variant saarlaste biojäätmete ladestamiseks on vedada need mandrile, nagu tehakse tuleva aasta juulist teiste olmejäätmetega. Seda plaanitakse teha seni, kuni kalkuleeritakse, kas on üldse mõistlik Saaremaale uut prügilat rajada või ongi targem prügi Pärnumaale vedada. Biojäätmete mandrile vedamine on kahtlemata kalleim variant.

Liigitikogumine viiest või 12 korterist?

Kuressaare linnavolikogu komisjonide koosolekutel on tekitanud vaidlusi, kas paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid peaks eraldi koguma alates viie korteriga või alates 12 korteriga majadest.

Näiteks toodi eetikakomisjoni koosolekul ühe argumendina välja, et see nõue ka väiksemate kortermajade puhul tooks elanikele kaasa täiendava maksukoormuse. Pealegi ei mahtuvat nii palju jäätmemahuteid väikeste korterelamute juurde ära.

Karli Valdi sõnul on see vaidluse koht ja oma lõpliku sõna peavad ütlema volikogu liikmed.

Eetikakomisjoni tegi ettepaneku saata jäätmehoolduseeskiri arvamuse saamiseks Kuressaare korteriühistute liidule ja Kuressaare majaomanike seltsile.

Lisaks dilemmale “viis või 12 korterit” tekitas volikogu komisjonides jäätmehoolduseeskirja arutamisel vaidlusi ka jäätmevaldaja kinnistul okste põletamise teema.
Eeskirja eelnõu kohaselt oleks see lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld.

Karli Valt tõdes, et biojäätmete eraldi kogumine tähendab kindlasti täiendavaid rahalisi väljaminekuid kõigile jäätmetekitajatele, kuid see olevat paratamatu. “Kui Eesti rahvas otsustas vabatahtlikult astuda Euroopa Liitu, pidi ta arvestama ka sellega, et peame hakkama täitma jäätmedirektiivis esitatud liigiti kogumise nõuet,” viitas Valt.

Loe ka juhtkirja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)