Suur Eesti Raamatuklubi tänab šarmantset giidi

Suure Eesti Raamatuklubi septembrikuu ajakiri avaldab fotod ja informatsiooni klubi liikmete suvisest ekskursioonist Saare- ja Muhumaale. Reisiseltskond tänab Bruno Paod, šarmantset giidi ja mõnusa saare murrakuga jutumeest.

Teada-tuntud ajaloolane, kirjamees, ka luuletaja ja poliitik Bruno Pao ise oli Eestimaa mitmeist paigust Muhu saart ning Saaremaad avastama tulnud raamatusõpradest vaimustuses.

“Mul tuli juhendada koguni kahte suurt rühma. Mõlemas grupis oli 62 inimest. Elus esimest korda juhendasin nii suurt hulka huvilisi kaks päeva järjest, kummalgi päeval kümme tundi. Kahe grupi peale kulus siis neli päeva ja nelikümmend tundi. Seda tööd aga ei olnudki raske teha, sest kõik olid väga intelligentsed ja vahvad inimesed,” andis Bruno Pao suvisest raamatusõprade ülemerekäigust teada.

Marsruudi kultuuriloolistesse paikadesse koostas Bruno Pao ise. Muhus tutvuti põhjalikumalt Katariina kirikuga ja Koguva Toomaga, kirjanik Juhan Smuuli sünnitaluga, kus ammugi on endale koha leidnud Muhu muuseum. Saaremaal oli esimeseks huviobjektiks Maasi maalinn, mis kujunenud suurepäraseks vabaõhuetenduste paigaks.

Teekonnal mööda maalilist rannamaanteed kahekorruselises hea võimendusega bussis pajatas giid mandrieestlastele Jaani kihelkonna tekkest ja pidalitõbiste varjupaigast Jaani kiriku juures.

Kirjandushuvilised said põhjalikumalt teada Jaani kihelkonnas Hindu külas sündinud esimesest eesti keele professorist Jaan Jõgeverist.
“Kahjuks teatakse Jaan Jõgeverist, kes koostas esimesed eesti keele õpikud eelmise sajandi kahekümnendail aastail, meil suhteliselt vähe,” nentis Bruno Pao.

Jaan Jõgever ja Jaan Tõnisson algatasid 1905. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi loomise. 6. augustil 1907 asutatud EKS ühendas aasta lõpuks 400 liiget, 1930. aastate lõpul oli EKSil üle 2000 liikme.

Turistid käisid ka Triigi sadamas, mille lähedal elab kirja- ja teadmamees Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass, kes kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas eepose “Kuldmamma”.

Karja kirik ja Angla tuulikud vaadati samuti üle. Saaremaa külalised said giidilt põhjalikumat teavet Karja pastorist, proosakirjanikust ja estofiilist Friedrich Wilhelm Willmannist (13.06.1746 – 1.02.1819), kelle tuntum teos on “Juttud ja teggud”.

Pikem ringkäik tehti Saaremaa pealinnas, kus suur osa ajast kulus Kuressaare linnusega tutvumiseks.
Teisel päeval võeti rataste alla Lääne-Saaremaa teed. Käidi Mustjalas, kus Bruno Pao jagas infot sealse folkloori kohta. Saaremaa Sadamas käidi ka, samuti Pidulas ja Odalätsi allikatel.

Lümanda mail oli palju oli juttu kirjanikest August Mälgust ja Aadu Hindist. Pilguse mõisas said turistid esmast informatsiooni sealselt peremehelt Tiit Arrolt.

“Seal rääkisime ka laevaehitajaist ja üldse merelistest asjadest. Edasi sõitsime Sõrve ja käisime ka sääre tipus. Majaka juures müügipunktis oli veel saada ka minu kirjutatud raamatut “Igal majakal on oma tuli”. Minu teine Sõrve raamat “Sõrve otsa lood” on juba läbi müüdud.
Sõrve paargus einestasime ja alustasimegi tagasiteed. Kõik läks korda. Kirjandushuvilised sulasid miljöösse sisse.

Üleni kirjanduslik see tutvumisreis siiski ei olnud, pigem oli see kultuurilooline, kus huvilised tunnetasid ka ümbritsevat loodust,” võttis giid Bruno Pao oma selle suve meeldejäävamad tööpäevad kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)