Riigimets pakub kütet suurte koormate kaupa (3)

Riigimets pakub kütet suurte koormate kaupa

RMK küttepuidu ostjateks on põhiliselt inimesed, kellele sobib ise puude saagimine ja halgudeks lõhkumine.

Riigimetsa majandamise keskus on paisutanud elanikele müüdava küttepuude miinimumkoguse sedavõrd suureks, et paljudel inimestel käib kütte varumine riigimetsast rahaliselt üle jõu.

Kaheksa kuud kestnud ümberkorralduse järel riigimetsa majandamise keskuses (RMK) hakkas tänavu suvel kehtima uus kord, mille kohaselt saab RMK-st küttepuid tellida mitte vähem kui 14 tihumeetrit (28 ruumi) ehk suure metsaveoauto kastitäie.

“Probleem on suur, sest korraga tuleb välja käia 8500–9500 krooni, enamiku majapidamiste jaoks on tegemist 2–4 aasta kogusega,” kurtis Oma Saarele juba aastaid riigimetsast kütet ostnud meesterahvas. “See ei mahu igasse õue äragi,” lisas ta. Küsimuse peale, miks nii tehakse, sai mees RMK töötajalt vastuseks, et tegemist on juhatuse otsusega, mida muuta ei saa.

Küttepuud veab RMK kohale tõstukiga varustatud metsaveoautoga ning mahalaadimise paigas peab olema piisavalt ruumi suure autoga manööverdamiseks ja koorma mahalaadimiseks. Kui puidu mahalaadimine soovitud kohas võimatuks osutub, viib auto puidu RMK lattu tagasi ja ettemaksuna tasutud summast arvestatakse maha kahekordne veokulu.

Saare maakonnas küttepuude müügiga tegelev RMK töötaja Rainer Roosipuu ütles Oma Saarele, et viimase kahe kuu jooksul on küttepuude tellimuse esitanud vaid üks inimene. “Varem võeti ikka 3–5 tihu kaupa, ju siis nüüd tuleb harjumusi muuta ja võtta paari aasta varu korraga,” lausus Roosipuu. Samas tõdes ta, et külamemme jaoks on korraga rekkatäis küttepuid osta liiga palju, aga selline on RMK poliitika.

Anonüümseks jääda sooviva metsamehe sõnul pidi RMK reform teenuste kvaliteeti parandama, aga antud juhul on teenuse kvaliteet hoopis halvenenud ja elanike varustamine küttepuudega saanud tagasilöögi. “See on riigi mure, et inimesed külma ei jääks, ja tuleb teha kõik selleks, et väiksema sissetulekuga inimesed saaksid oma küttepuidu väärikalt kätte. Kõigil ei ole seda paikagi, kus paari aasta küttevaru ladustada,” arutles metsamees.

RMK puiduturustusosakonna turustusjuhi Ulvar Kaubi sõnul tuleneb müüdava küttepuidu miinimumkoguse kehtestamine mitmest asjaolust. “Varem oli võimalik vahelaost välja anda ka piltlikult öeldes üks tihumeeter puitu, aga siis pidi klient küttele oma autoga järele tulema ja koorma peale laadima,” rääkis Kaubi. Tema sõnul otsustas RMK vaheladude süsteemist loobuda, kuna risk, et puit vaheladudes ära varastatakse, on liiga suur. Nüüd valib RMK logistik tellimuse täitmiseks langi välja ning küttepuit saadetakse kliendile otse raielangilt.

Poole koorma kaupa müümist ei pea RMK aga mõistlikuks, sest sellisel juhul oleks transport ostjale väga kallis.
Vaheladude likvideerimise üks põhjus on Kaubi sõnul ka see, et metskondade töötajate uued tööülesanded ei võimalda neil enam raietööga tegeleda, samuti ei ole neil enam aega tegeleda vahelao varustamise ja sealse müügiga.

Väiksemaid koguseid saab ise raiuda

Ulvar Kaubi sõnul võimaldab RMK peatselt soetada riigimetsast kütet ka väiksemas koguses, kuid sel juhul tuleb raietööd teha endal. “Võimalus selleks avaneb lähiajal, kui suur uputus on metsast taandunud,” rääkis Kaubi, kelle sõnul tuleb raieõiguse saamiseks pöörduda kohaliku metskonna poole, puidu äravedamise kohustus on inimesel endal. Inimene võib ise välja pakkuda ka talle teadaoleva koha, mis vajab sanitaarraiet (näiteks kahjustada saanud metsatükk).

RMK metsamaterjali müügist moodustab küttepuidu müük ligikaudu 17% aastas. Eelmisel aastal ostis riigimetsast küttepuitu umbes 2700 inimest, kokku 75 000 tihu. Ostjateks on põhiliselt inimesed, kellele sobib ise puude saagimine ja halgudeks lõhkumine.

Saare maakonnas müüdi eraisikutele eelmisel aastal RMK Saaremaa metskonna andmetel 600–700 tihu küttepuitu, mis jagunes umbes 60 ostja vahel.

Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuuling ütles Oma Saarele, et Leisi valla elanikud RMK käest küttepuid eriti ei osta, sest vallas on kohapeal palju küttepuude tegijaid ning hinnad on mõistlikud.

Üksikvanuritele ja puuetega inimestele pakub Leisi vald aga vajadusel küttepuu-abi. “Sel aastal on saanud üsna pikk nimekiri nendest inimestest, kes on saanud lõhutud küttepuid, mille eest vald on maksnud,” rääkis Tuuling.

Torgu valla sotsiaalnõunik Juta Sepp ütles, et nende vallas pole keegi küttepuude varumiseks vallalt abi palunud. Vajaduse korral saab vald pensionäre aga alati toetada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 199 korda, sh täna 1)