Turule plaanitakse rajada saaremaise toidu keskus (7)

Turule plaanitakse rajada saaremaise toidu keskus

SAAREMAISUSE KANTS: Turg on läbi aegade olnud linnasüda ja paikkonda iseloomustav koht. Miks ei võiks see nii olla ka Kuressaares, kus pakutaks selliseid tooteid, mida suured kaubanduskeskused oma kaubavalikusse ei võta.
Peeter Kukk

Kellele ei meeldiks, kui Kuressaare turg oleks ehe ja saaremaine. Turuhoones tegutseksid maatoidurestoran, juurviljapood, lihakarn. Turul töötaksid ja müüksid oma tooteid käsitöömeistrid. Selles suunas liiguvad mõtted talunikel, kes tahaksid turul müüa n-ö “lugudega tooteid”.

Kui lõpeb kümneaastane rendileping OÜ-ga Kuressaare Turg, võib kesklinna turg omandada täiesti uue sisu ja ilme. Seda juhul, kui realiseeruvad Saaremaa lambakasvatajate eestvedaja ja taluniku Veiko Maripuu mõtted.

Selleks aga tuleb turu omanikul ehk Kuressaare linnal luua tema kinnitusel vajalikud eeltingimused. Samuti loodab Maripuu, et ühise eesmärgi nimel suudavad ka kohalikud talunikud ühtse rinde moodustada.

Originaaltoidu keskus

“Saaremaa toidukaup ja Saaremaa käsitöö,” võtab lennukat ideed omav Maripuu kahe märksõnaga kokku võimalikud tootegrupid, millega võiks turul kauplema hakata.

Tema arvates on turg kõige väärtuslikum kauplemisplats Kuressaares ning mees toob võrdluseks, et kui Selveris müüdi jaanipäeva paiku kolm kilo lambaliha, siis turul läks müügiks 40 kilo.

“Võib-olla kujundame selle Kuressaare turu Eesti alternatiivse originaaltoidu keskuseks. Ehk siis mida ei saa poodidest, saab turult. Lugudega tooteid,” räägib Maripuu. “Maarestoran võiks olla üleval, all turuköök, juurviljapood ja lihakarn,” toob talunik välja osa oma nägemusest, mis kõik võiks Kuressaare turuhoones olla.

“Siin peaksid kokku saama Kuressaare aednikud, Saaremaa talupidajad ja siis veel Eesti originaalkaup, mida Saaremaal ise ei toodeta,” on Maripuu arvamus. Ta lisab, et kõik kaubad ei leia eales teed suurtesse kaubanduskeskustesse ja paljudel ei ole mõtet sinna trügidagi.

Linn peab vastu tulema

Samas rõhutab lambakasvataja, et kõigi nende ideede teostumiseks oleks vaja kõvasti eeltööd. Esmajoones peaks linnavalitsus looma tarvilikud eeltingimused. Lisaks koostööle linnavalitsusega tuleb Maripuu sõnul ka talupidajatel endil paremat koostööd teha.

“Talud on toetustega alandatud ja bürokraatiaga ärahirmutatud,” arvab Maripuu.

Ostjate puudust mees ei pelga, kuna tema kinnitusel on maailma lähitulevik keskendunud just väiketootmisele.

Saaremaa talupidajate liidu esimees Aivar Kallas ütleb, et säärane idee on väga hea, ent selle teostumise suhtes on ta pigem skeptiline ning esimese hooga nimetab Maripuu väljapakutut koguni ebareaalseks. Tema sõnul on tegemist väga suure ja suhteliselt riskantse projektiga. Kaalumist asi siiski väärt on. “Tuleb maha istuda ja väga põhjalikult seda arutada,” märkis Kallas.

Turu uue rendikonkursi tingimuste väljatöötamisega tegeleva Kuressaare linnavalitsuse eesmärgiks ei ole taga ajada esmajoones renditulu, ütleb Kuressaare abilinnapea Kalle Koov.

Tema arvates on turg ühte paikkonda iseloomustav objekt ning mida rohkem see oma asupaiga nägu on, seda parem.

“Mida rohkem pakutakse Kuressaare turul kohalikku toodangut, mida aktiivsemalt kohalikud ja sissesõitnud kasutavad turuhoonet, mida elavam on turul kauplemine, seda suurem on ka huvi turu külastamise vastu,” on Koov kindel. Samas toonitab abilinnapea, et nii linnal ja kui ka turu rentnikul on vaja investeerida turu kaasajastamisse. Seda nii infrastruktuuri kui ka väljanägemise poolelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)