Hiljuti viidi keskkonnaministri poolt läbi uljas reform riigimetsanduses. Lubati väiksemat bürokraatiat ja rohkem inimesi metsa. Tegelikult koondati massiliselt just otse metsaga tegelevaid töötajaid nagu metsnikud ja abimetsaülemad. Koondamisest pääsenute tööpiirkonnad on sedavõrd suured, et vaid üliinimene suudaks neil korralikult silma peal hoida. Taolise “optimeerimise” viljad alles küpsevad, kuid juba on suletud uste taga käimas uus reform. Sedapuhku reformitakse looduskaitset. Juunis moodustas keskkonnaminister töögrupi ülesandega augusti lõpuks reformikava esitada.
Mida on looduskaitsereformi kohta avalikkusele teada antud? Heitkem pilk keskkonnaministeeriumi koduleheküljele. Mida me seal käimasoleva reformi kohta näeme? Vastus on lihtne: mitte midagi! Seetõttu tekkis riigikogu roheliste fraktsioonil augusti lõpupoole õigustatud huvi, kaugele ollakse asjaga jõutud.
Kuid ehk toimub looduskaitsereform vastavalt keskkonnaministeeriumi arengukavale. Paraku pole nimetatud kavas poolt sõnagi järjekordse suure reformi vajalikkusest. Dokumendis sedastatakse, et 2006. aastal loodi riiklik looduskaitsekeskus; selle edasist arengut nähakse sujuvana: peetakse vajalikuks arendada looduskaitse tulemuslikkuse hindamist ja seiret, samuti info kättesaadavuse parandamist ning loodusvahtidele järelevalveõiguse andmist.
Sama vähe on käimasolev reform seotud teiste keskkonnavaldkonna arengut kavandavate strateegiliste dokumentidega: ei leia me selleks tõsiseltvõetavaid põhjendusi keskkonnastrateegiast ega tegevuskavast, ka mitte jätkuvalt eelnõu staatuses olevast looduskaitse arengukavast. Ka vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2007–2011 ei näe ette mingeid radikaalseid reforme meie looduse kaitsmise korraldamisel. Nähakse ette vaid seniste reformide lõpuleviimist, andes seadusandlike muudatuste abil riiklikule looduskaitsekeskusele kaitsealade valitsemise kohustuse ja järelevalveõiguse.
Looduskaitse arengukavas, keskkonnastrateegias ja vabariigi valitsuse tegevusprogrammis on mitmeid olulisi põhimõtteid meie looduse mitmekesisuse kaitseks: kaitsealade võrgustiku toimimise ja seire parandamine, pärandkoosluste kaitsekorralduse tõhustamine, üldsuse kaasamine, loodushariduse ning keskkonnajärelevalve arendamine.
Kahjuks ei toeta keskkonnministeeriumi juhtkonna tegevus sugugi nende eesmärkide täitmist. Lõputu reformimisega kistakse riikliku looduskaitsekeskuse ja teiste keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste spetsialiste pidevalt lahti nende põhitegevuse juurest, milleks peaks olema looduskaitse tegelik korraldamine, ning pannakse nad keerlema administratiivse reformi karusellis.
Tihti ei mõista enam isegi suhteliselt hästi informeeritud inimesed, millises küsimuses tuleb pärast järjekordset reformi kelle poole pöörduda. Kaitsealade elanikele ja teistele asjalistele muutub pidevalt reformitav looduskaitsesüsteem aga täiesti hoomamatuks. Kas see ongi reformi eesmärk?
Loading ...
Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, looduskaitsekeskused, erametsakeskus… Kas on võimalik seda pilti veelgi kirjumaks teha? KKI-st inimesed aga lahkuvad segase tuleviku kartuses…
Lisaks on olemas veel keskkonnateenistus :)
Tuletan veidi meelde I EW. Sellist paduroheliste armeed, nagu praegu on keskkonna alale tööle võetud, ei ole lihtsalt normaalne.Kes seda muidusööjate armeed suudab ülal pidada. Keskkonnahoidjad peaksid tegema hoolega koostööd talunikega ja maaomanikega, siis ei ole vaja seda palgaliste muidusööjate ja inimesi kiusavate ametnike armeed. Kui maaomanikega on sõlmitud korralik teineteisest lugupidav ja vastastikku kasulik leping, siis hoiab maaomanik ise oma maa ja keskkonna korras. Maakonda on siis vaja aint paar tugevat keskkonnaspetsialisti, kes tegeleksid koolitamise ja nõustamisega ning KÕIK. Muidusööjad võiks rahulikult tootvale tööle minna või õpetajaks hakata. Vähemalt oleks natukenegi teist kasu. Praegu aga vabandage väga- LAS MINISTER REFORMIB nii, et saaks majad ükskord priileiburitest tühjaks.
Võiks teha sellise reformi, et looduskaitsjad hakkaksid looduse kaitsmisega tegelema mitte ei jahiks kus saaks vormistusvea tõttu protokolli kirjutada ja trahvi kasseerida. Meite Heino Vipp on vist siin saarel üks ühe käe sõrmedel üles loetavatest, kes asjale praktiku pilguga kah vaatab. Mõni tegelane veel ja ülejäänud võiks kõik ära koondada kui looduse hävitajad. Ka meie saarel on mitmeid analoogseid lugusid juhtunud nagu selle õnnetu metsaomanikuga, kes metsa hävingust päästis ja paisu loata reguleerimise eest trahvi ja mõnitamist sai. Kah mul looduse kaitsjad… pigem kooreüraskid!
Artikli alguses nendib autor täpselt, et keskkonnaministeeriumi poolt viidi hiljuti läbi u l j a s reform riigimetsanduses ja taas läks nii nagu tavaliselt, so tahtsime paremat, kuid ….. Samas kui jälgida keskkonnaministeeriumi “reforme” laiemalt, siis tekib tõsine kahtlus, kas nende reformidega ikka tahetaksegi üleüldse paremat tulemust saavutada, sest üks ämber järgneb teisele (metsandus, põlevkivi, prügikäitlemine, maavahetusega seonduv st ärimeeste “oodatud lootuse” täitmine, kiiritustehase probleemid, looduskaitse “optimeerimine” jne) ja tekib vägisi mulje, et seekord on tankistina tööle vormistatud minister!
Iga kommarlollide poolt väljapakutud reformi eesmärk on segaduse tekitamine EW-s – ebakindlus , mida sa hing veel pakud rahuloematuse külvamiseks EESTLASTE hulgas. Anna Mats PK-st
..rahulolematuse …