Reform hävitab looduskaitse haldussuutlikkust (7)

Reform hävitab looduskaitse haldussuutlikkust

 

Hiljuti viidi keskkonnaministri poolt läbi uljas reform riigimetsanduses. Lubati väiksemat bürokraatiat ja rohkem inimesi metsa. Tegelikult koondati massiliselt just otse metsaga tegelevaid töötajaid nagu metsnikud ja abimetsaülemad. Koondamisest pääsenute tööpiirkonnad on sedavõrd suured, et vaid üliinimene suudaks neil korralikult silma peal hoida. Taolise “optimeerimise” viljad alles küpsevad, kuid juba on suletud uste taga käimas uus reform. Sedapuhku reformitakse looduskaitset. Juunis moodustas keskkonnaminister töögrupi ülesandega augusti lõpuks reformikava esitada.

Mida on looduskaitsereformi kohta avalikkusele teada antud? Heitkem pilk keskkonnaministeeriumi koduleheküljele. Mida me seal käimasoleva reformi kohta näeme? Vastus on lihtne: mitte midagi! Seetõttu tekkis riigikogu roheliste fraktsioonil augusti lõpupoole õigustatud huvi, kaugele ollakse asjaga jõutud.

Kuid ehk toimub looduskaitsereform vastavalt keskkonnaministeeriumi arengukavale. Paraku pole nimetatud kavas poolt sõnagi järjekordse suure reformi vajalikkusest. Dokumendis sedastatakse, et 2006. aastal loodi riiklik looduskaitsekeskus; selle edasist arengut nähakse sujuvana: peetakse vajalikuks arendada looduskaitse tulemuslikkuse hindamist ja seiret, samuti info kättesaadavuse parandamist ning loodusvahtidele järelevalveõiguse andmist.

Sama vähe on käimasolev reform seotud teiste keskkonnavaldkonna arengut kavandavate strateegiliste dokumentidega: ei leia me selleks tõsiseltvõetavaid põhjendusi keskkonnastrateegiast ega tegevuskavast, ka mitte jätkuvalt eelnõu staatuses olevast looduskaitse arengukavast. Ka vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2007–2011 ei näe ette mingeid radikaalseid reforme meie looduse kaitsmise korraldamisel. Nähakse ette vaid seniste reformide lõpuleviimist, andes seadusandlike muudatuste abil riiklikule looduskaitsekeskusele kaitsealade valitsemise kohustuse ja järelevalveõiguse.

Looduskaitse arengukavas, keskkonnastrateegias ja vabariigi valitsuse tegevusprogrammis on mitmeid olulisi põhimõtteid meie looduse mitmekesisuse kaitseks: kaitsealade võrgustiku toimimise ja seire parandamine, pärandkoosluste kaitsekorralduse tõhustamine, üldsuse kaasamine, loodushariduse ning keskkonnajärelevalve arendamine.

Kahjuks ei toeta keskkonnministeeriumi juhtkonna tegevus sugugi nende eesmärkide täitmist. Lõputu reformimisega kistakse riikliku looduskaitsekeskuse ja teiste keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste spetsialiste pidevalt lahti nende põhitegevuse juurest, milleks peaks olema looduskaitse tegelik korraldamine, ning pannakse nad keerlema administratiivse reformi karusellis.

Tihti ei mõista enam isegi suhteliselt hästi informeeritud inimesed, millises küsimuses tuleb pärast järjekordset reformi kelle poole pöörduda. Kaitsealade elanikele ja teistele asjalistele muutub pidevalt reformitav looduskaitsesüsteem aga täiesti hoomamatuks. Kas see ongi reformi eesmärk?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)