Arvamus hariduse tungraudadest (1)

Arvamus hariduse tungraudadest

 

Juba mõnda aega käib jutt meie hariduselu probleemidest ja otsitakse teid noortele parema hariduse andmiseks, et nad halastamatu konkurentsi tingimustes haljale oksale jõuaksid. Me kõik oleme oma elus sellest haljast oksast unistanud. Üksikud on sinna jõudnud, aga enamikul jääb hüppevõimest puudu, et sinna küündida. Süüdistame vanemaid ja kooli ning kirume mõttes iseennastki. Kirumine ei aita, see on rohkem meisse kogunenud paha tuule väljalaskmine. Mõtleme ratsionaalselt ja teeme ettepanekuid. Ka elukogemuse põhjal.

Söandan siinkohal mõned mõtted välja öelda.

Milline on eesti mehe roll

Viimasel ajal tunnetame, et eesti mehe roll hakkab olulisust kaotama. Arvan, et eesti noormeest peab harima isamaalises vaimus ausaks ja arukaks koduloovaks isiksuseks, kelle silmaring on avar, kellel on mitmekülgsed tööoskused ja tüdimatu tahe anda endast parim kodumaa heaks. Ta peab saama selleks, keda pere, küla ja riik usaldab.

Eesti neiu peaks teadma ja oskama emaks kasvada, sest temast sõltub meie ellujäämine tulevikus. Tähtedele lendamise unistustes kujunevatel hoiakutel on laastavad tagajärjed. Naise eneseteostus on lastes. Töö ühiskonna heaks on laste kasvatamise vahend ja kogukonna arengut hoidev side.

Ülaltoodust lähtudes võiks gümnaasiumide tasemel olla poiste ja tüdrukute lahusklasse. Soolised erinevused tingivad eri tasemega edasijõudmise ja arenevate noorte jaoks on alaline vastassooline lähedus meeli ja pühendumist segav faktor. Ajalooliselt on teada, et poistekoolidest kasvasid mehed sõna otseses mõttes. Särava mõtlemisvõimega, karsked, elu põhiväärtusi hindavad ja viimse veretilgani ustavad kodumaa pojad. See on fakt, mida ei saa ümber lükata.

Õppeprotsess olgu loominguline

Kool ei tohiks pingestada ja lagastada. Õppeprotsess on eelkõige huvitav loominguline tegevus, mida ei tohi labastada vihkamiseks. Otsatust infotulvast tuleb valida juhtvooge ja harutada sõlmi. Selleks peaks kirjutama ja kirjastama õppuri taskuraamatu, milles on igapäevaselt meeldetuletamiseks koolihariduse raudvara, elureeglid ja võimalus sinna märkida iseenese saavutusi spordis, teadmistes, kultuuris ja huvide maailmas.

Pidevalt oleks vaja leida hetki enese kontrollimiseks, mis perspektiivis viib selleni, et meie ei pea ennast petma tühja loraga, vaid ütlema, nägema ja kuulama rasket tõde, mis teeb südame tugevaks. Peab varakult teadma, et tõeliselt oma rahvale elatud aastatest pole hiljem kahju.

Kooliprogrammidesse oleks ilmselt vaja tasakesi nihutada aineid tehnoloogia alustest, teaduse saavutustest, kübertarkusest ja sellist bioloogia mõistmist, mis aitab paremini mõista elu terviklikku olemust maakeral. Need ained peavad üksteist katma, et tuul ei puhuks vahekohtade kaudu peast nähtuste tervikut.

Süvendatud eristumine võiks toimuda alles akadeemilises edenemises. Olen kohanud tänapäeval palju noori inimesi, kes ei hooma tervikut ja puterdavad nii raadios, televisioonis, ajalehes kui ka elus. Kool on laialdaste võimaluste institutsioon, mis ootab targa vaimsusega õpetajaid ja elust muserdamata noorsugu.

Olen samuti seda usku, et hariduse imed saavad meie Nokiaks. Ajaloolist tõde silmas pidades peame ennast arengu künnisel lohutama sellega, et ka Nokia esimese tehase toodanguks Nokia linnas olid kalossid ja kummisaapad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)