Saarlased tarbivad diislikütust rohkem kui elektrit (5)

Saarlased tarbivad diislikütust rohkem kui elektrit

Saare maakonna energiabilansi koostaja Ülo Kask leiab, et Saaremaal on võimalik oluliselt suurenda energia tootmist kohapeal.

Saare maakond kulutab erinevate energialiikide võrdluses kõige enam diislikütust, mis moodustab maakonna ener-giabilansist 27 protsenti.

2005. aasta andmetel kulutas Saare maakond diislikütust ligemale 16 800 tonni ehk 202 gigavatt-tundi (GWh). Järgnevad puuküte 174,8 GWh, elektrienergia 128,9, masuut ja põlevkiviõli 87,6 ning bensiin, mida kulus umbes 5800 tonni, 70 GWh. Kokku tarbis Saare maakond 2005. aastal erinevaid energialiike umbes 742 GWh, selgub koostamisel olevast Saare maakonna energiabilansist.

Energiabilansi koostaja, Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadur Ülo Kask ütles Oma Saarele, et soojusenergia tootmisel on kodumaise kütuse osakaal Saaremaal küllaltki hea, seda eeskätt puidu näol. Seevastu mootorikütuse ja elektrienergia osas on kohaliku kütuse osa väga väike. “Natuke tuuleenergiat on, kuid biokütuseid ei ole üldse,” lausus Kask. Tema hinnangul kulub vähemalt kümme aastat, enne kui Saaremaale rajatakse uutel, praegu alles arendamisel olevatel tehnoloogiatel põhinev biokütuste tehas.

Koos energiabilansiga pakub Ülo Kask välja ka kaks prognoosi Saare maakonna energialiikide kasutamise kohta 2025. aastal. Juhul, kui energia tarbimise harjumused ja tehnoloogia jäävad sarnaseks praegusele, kasvab energiavajadus tulenevalt majanduskasvust 2025. aastaks umbes 20 protsenti (956 KWh). Enam kui poole võrra kasvaks sellisel puhul elektrienergia kasutus. Teine prognoos, mis eeldab säästlike energiaallikate suurenemist, ennustab energiakulu jäämist praegusele tasemele (792 GWh).

Ülo Kase hinnangul võib tulevikus Saaremaal kasvada tuuleenergia osakaal. “Kõik sõltub, palju kohalikud elanikud lubavad tuulikuid püsti panna, praegu on sellele tugev vastuseis,” lausus Kask, kes peab vastuseisu murdmisel oluliseks kaasata tuuleenergia tootmisse kohalikke elanikke, nagu see on Taanis ja Saksamaal. Teisalt sõltub palju ka Eesti Energia plaanidest, sest ilma suurettevõtte toetuseta Saaremaa võrke tuuleenergia transpordiks korda ei saa.

Saare maakonna energiabilanss ja tegevuskava valmivad 2007. aasta novembris käivitunud rahvusvahelise koostööprojekti Transplan raames, kus lisaks Saaremaale osalevad Bornholm, Gotland, Ahvenamaa ja Sardiinia. Euroopa Liidu toetusprogrammi poolt rahastav projekt valmib 2009. aasta kevadel.

Projekti Saaremaa poolse koordinaatori Virge Piheli sõnul tõusis energeetikaprojekt päevakorda, kuna saared on energeetiliselt kergesti haavatavad. Projektis pakutav tegevuskava annab soovitused, kuidas vähendada energia tootmisel ja kasutamisel süsihappegaasi õhkupaiskumist ning milliseid säästumeetmeid kasutada.

Soojamajanduses käsitletakse vanade küttesüsteemide rekonstrueerimist vastavaks kaasaegsetele tehnoloogiatele ning hoonete soojapidavuse parandamist. Eesmärgiks on vähendada ka saarte sõltuvust sisseveetavast kütusest, suurendades näiteks kohapealsest toorainest valmistatud biokütuste oakaalu, samuti energiaheina ja pilliroo kasutuselevõttu soojusenergia tootmisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)