Eelmisel nädalal tuli Reformierakond välja Eesti kriisist väljatuleku kavaga. On väga positiivne, et võimupartei on lõpuks ometi tunnistanud probleemi olemasolu ja pakkunud praktilisi lahendusi. Väljapakutus on paraku ka selliseid seisukohti, mis tõotavad küll hetkelist lahendust majandusolukorrale, kuid pikemas perspektiivis on Eestile tervikuna ilmselgelt ohtlikud.
Mõelgem protsessidele, mis võivad kaasneda riigile kuuluvate ettevõtete – Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Post, sadamad, lennujaamad – müügiga. Olen arvamusel, et strateegiliste riigiettevõtete müük on meie riigi arengut ja püsimajäämist otseselt mõjutav. Nimetatud riigiettevõtete kuulumise korral näiteks võõrkapitalile ei saa me rääkida enam sõltumatust Eesti riigist. Kujutlegem stsenaariumi, kus Eesti Energia kuulub Venemaalt ja Tallinna sadam Hiinast pärit kapitalile! Jah, alati on võimalus, et läheb paremini.
Tõmmakem paralleele meie panganduses toimuvaga – Stockholmist juhitavad nn Eesti pangad on hakanud meie majanduse arengut juba täna pärssima. Ja Rootsi riik on ju ometi sõbralik naaber. Kuid ärihuvid eelkõige!
Saarlaste jaoks on hingelähedasem Saaremaaga seonduv. Maakonna sadamate, mis suuresti kuuluvad Saarte Liinidele, või Kuressaare lennujaama, mis kuulub Tallinna Lennujaamale, opereerimisel arvestatakse praegu regionaalsete huvidega. Kui Saarte Liinid ja Kuressaare lennujaam on erakätes, siis on majandamise alus vaid äriline või mustema stsenaariumi korral – ideoloogiline. Riigil puuduvad sisulised jõuhoovad reguleerimaks erafirma tegevust. Strateegiliste ettevõtete kuulumine riigile on üks julgeoleku garantiisid.
Siseministeeriumi 2009. aasta eelarve peaks rahandusministeeriumi praeguste prognooside kohaselt vähenema 409,2 miljonit krooni. Ülisuured kärped sisejulgeolekus muudavad oluliselt raskelt kättevõidetud stabiilsust ühiskonnas. 960 politseiniku, piirivalvuri, päästja koondamise mõjusid hakkavad Eesti elanikud tundma igapäevaselt omal nahal. Seda enam, et elujärje halvenemisel kuritegevus ühiskonnas reeglina kasvab.
Siseministeeriumi kavade kohaselt muutub politseitegevus ennetavast reageerivaks ehk politseid näeme me ainult siis, kui midagi halba on juhtunud. Piirivalve ja merepääste laevadest pannakse 1/3 seisma. Meie maakonnas suletakse Leisi päästekomando ja Kuressaare kodakondsus- ja migratsiooniameti büroo.
Kui suurest kokkuhoiust me räägime? Koondatavad on saanud riigi poolt väga spetsiifilise ettevalmistuse (tavakoolitusest oluliselt kallima) ja 147 miljonit krooni koondamistasudeks, see muudab esmapilgul mõjuva summa küsitavaks. Kindel on see, et riigi sisejulgeolek halveneb. Riigi sisejulgeolek on aga otseselt seotud meie välisjulgeolekuga. Näiteid pole vaja kaugelt otsida – meenutagem pronksiööd või praegu Gruusias toimuvat! Ainuüksi nende protsesside valgusel peavad välis- ja sisejulgeolekule suunatud eelarvelised vahendid kasvama, mitte kahanema.
Elame ajas, kus valimislubadustest kramplikult kinnihoidmine on lühinägelik ja suisa ohtlik. Tänased otsused peavad olema parteide ülesed ja lähtuma tervest mõistusest.
Loading ...
Jah eks valmislubadustest ja eelarve kriisist võtte on nokk kinni saba lahti olukord, keegi ei taha rahvale ebameeldivaid otsuseid teha, aga kui võtta ajas tagasi – olid pea 20 aastat tagasi kus võeti vastu sel hetkel halvad otsused, aga mis nüüd tagant järele on osutunud hoopis headeks. Nii siis arvamus on selline et sadamad ja lennujaamad ehk siis strateegilised ja regionaalselt olulised asutused ei tohiks lasta riigi alluvusest minema, see et on tekkinud eelarve kriis, ei tähenda seda et peaks hetkel kohe kõik erakättese müüma, mis kunagi võib väga valusalt kätte maksta regionaalpoliitika suhtes, kus enam ei saa kaasa rääkida kohalik elanik. See et eelarve lastakse miinustesse, ei pea veel tähendama riigi pankrotti, tuleb lihtsalt riigi enda poole tekitada kas või maksu soodustusi erasektorile et oleks millega erasektor saaks arendada ennast aga mitte kokku kuivada, mille tagajärjel saab juu hoopis tugevamalt hiljem kannatada riik ise, nii et arvan tehku valitsus hetkel mitte populaarseid otsuseid, siis tulevikus mäletatakse neid aja loos kui neid kes aitasid riigi arengule mitte põhja laskmisele.