08.2008 arhiiv

  • (:)kivisildnik

    (:)Vasaraga vastu pead (14)

    (:)kivisildnik

    Loe edasi...

  • Olen huviga jälginud ajalehe Oma Saar veergudel toodud informatsiooni meteoriitraua töötlemise ja kasutamise kohta Saaremaal (vt Oma Saar 10. juuli ja 2. august). Kahjuks on mitmete artiklites toodud väidetega raske nõustuda, sest Saaremaal pole meteoriitrauda ehete ja töö- ning sõjariistade valmistamiseks kasutatud ja vähemalt Kaali ümbrusest pole meteoriitrauda suuremates kogustes üldse võimalik leida.

    Meteoriitraud on kallis ja seda tuleb hoida!

    Olen huviga jälginud ajalehe Oma Saar veergudel toodud informatsiooni meteoriitraua töötlemise ja kasutamise kohta Saaremaal (vt Oma Saar 10. juuli ja 2. august). Kahjuks on mitmete artiklites toodud väidetega raske nõustuda, sest Saaremaal pole meteoriitrauda ehete ja töö- ning sõjariistade valmistamiseks kasutatud ja vähemalt Kaali ümbrusest pole meteoriitrauda suuremates kogustes üldse võimalik leida.

    Loe edasi...

  • Laupäeval toimus maakondliku ürituse “Päev tervisele” raames Valjala põhikooli staadionil juba neljandat aastat järjest sportlik pereüritus Valjala Väike Väle Velo, kus hoolimata tibutavast vihmast oli osalejaid üle kuuekümne.

    Valjala Väike Väle Velo läks igati korda

    Laupäeval toimus maakondliku ürituse “Päev tervisele” raames Valjala põhikooli staadionil juba neljandat aastat järjest sportlik pereüritus Valjala Väike Väle Velo, kus hoolimata tibutavast vihmast oli osalejaid üle kuuekümne.

    Loe edasi...

  • 16. augustil avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis läti kunstniku Romāns Rudzītise (fotol) maalide näitus. Välja on pandud 42 õlimaali – valdavalt maastikuvaated erinevatest Lätimaa paikadest, aga ka mõned filosoofilisemat laadi taiesed, natüürmordid ja üks portree.

    Kuresaare linnuses avati läti kunstniku isiknäitus

    16. augustil avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis läti kunstniku Romāns Rudzītise (fotol) maalide näitus. Välja on pandud 42 õlimaali – valdavalt maastikuvaated erinevatest Lätimaa paikadest, aga ka mõned filosoofilisemat laadi taiesed, natüürmordid ja üks portree.

    Loe edasi...

  • Nõukogudeaegse Eesti arhitektuuri ühe tähelepanuväärse näite, Sakala keskuse lammutamine Tallinnas ajendas muinsuskaitseametit võtma meetmeid XX sajandi arhitektuuripärandi kaitseks. Esimese sammuna kaardistatakse huvitavamaid nõukogudeaegseid, aga ka eesti- ja tsaariaegseid hooneid ning selgitatakse välja kaitsmist väärivad alad.

    Muinsuskaitseamet kaardistab XX sajandi arhitektuuri

    Nõukogudeaegse Eesti arhitektuuri ühe tähelepanuväärse näite, Sakala keskuse lammutamine Tallinnas ajendas muinsuskaitseametit võtma meetmeid XX sajandi arhitektuuripärandi kaitseks. Esimese sammuna kaardistatakse huvitavamaid nõukogudeaegseid, aga ka eesti- ja tsaariaegseid hooneid ning selgitatakse välja kaitsmist väärivad alad.

    Loe edasi...

  • Laupäeval Paatsas Põllu talu õues toimunud Paatsa ja Tuiu küla praeguste ning endiste elanike kokkutulekul tõdeti, et Paatsa külas ei ela alaliselt enam ühtegi selles paigas sündinud inimest.

    Paatsas ei ela enam ühtegi selles külas sündinud inimest

    Laupäeval Paatsas Põllu talu õues toimunud Paatsa ja Tuiu küla praeguste ning endiste elanike kokkutulekul tõdeti, et Paatsa külas ei ela alaliselt enam ühtegi selles paigas sündinud inimest.

    Loe edasi...

  • Ajal, mil koolide sulgemine Eesti vabariigis on muutunud vaat et iga-aastaseks traditsiooniks, ei pea Saare maakonna seni kõige uuem maapõhikool sulgemise ees hirmu tundma. Oma 20. sünnipäevani jõudmisega näitas Salme põhikool, et elujõudu Sõrve kandi hariduselus veel jätkub.

    Salme kooli kinnipanek ei ohusta

    Ajal, mil koolide sulgemine Eesti vabariigis on muutunud vaat et iga-aastaseks traditsiooniks, ei pea Saare maakonna seni kõige uuem maapõhikool sulgemise ees hirmu tundma. Oma 20. sünnipäevani jõudmisega näitas Salme põhikool, et elujõudu Sõrve kandi hariduselus veel jätkub.

    Loe edasi...

  • Šokolaad on geniaalne maiustus, mis aitab hoida meie vaimse ja füüsilise tervise tasakaalu. Šokolaadi abil saab end ka kaunimaks muuta ja on võimalik parandada isegi oma armuelu.

    Šokolaad aitab olla tervem nii vaimul kui kehal (1)

    Šokolaad on geniaalne maiustus, mis aitab hoida meie vaimse ja füüsilise tervise tasakaalu. Šokolaadi abil saab end ka kaunimaks muuta ja on võimalik parandada isegi oma armuelu.

    Loe edasi...

  • Vaieldamatu fakt on see, et august on poolepeal. Eks igal ühel ole aja kulgemisest oma arusaam. Mulle isiklikult aga on august läbi aastate seondunud sügise algusega.

    Aeg kulgeb Abrukal omasoodu

    Vaieldamatu fakt on see, et august on poolepeal. Eks igal ühel ole aja kulgemisest oma arusaam. Mulle isiklikult aga on august läbi aastate seondunud sügise algusega.

    Loe edasi...

  • Pärast praktiliselt olematut iseseisvusperioodi aastatel 1918–1921 oli Gruusia muudetud osaks Nõukogude Liidust. Gruusia rahvuslikud ja iseseisvust taotlevad liikumised hakkasid olulist rolli mängima hilistel 1980ndatel. Nõukogude Liidu juhtkonnale ei olnud väikerahva iseseisvumise plaan aga sugugi meele järgi. Pärast seda, kui nõukogude väed 9. aprillil 1989. aastal tapsid 21 rahumeelset Gruusia meeleavaldajat, süvenes Moskva ja Tbilisi vaheline vastasseis ja grusiinide soov iseseisvuda suurenes veelgi.

    Gruusia hetked, millest valjusti ei räägita

    Pärast praktiliselt olematut iseseisvusperioodi aastatel 1918–1921 oli Gruusia muudetud osaks Nõukogude Liidust. Gruusia rahvuslikud ja iseseisvust taotlevad liikumised hakkasid olulist rolli mängima hilistel 1980ndatel. Nõukogude Liidu juhtkonnale ei olnud väikerahva iseseisvumise plaan aga sugugi meele järgi. Pärast seda, kui nõukogude väed 9. aprillil 1989. aastal tapsid 21 rahumeelset Gruusia meeleavaldajat, süvenes Moskva ja Tbilisi vaheline vastasseis ja grusiinide soov iseseisvuda suurenes veelgi.

    Loe edasi...

  • Kuuskümmend aastat tagasi, 1948. aasta 15. augustil, kuulutati Korea poolsaare lõunaosas välja Korea vabariik. Põhja-Koreas oli aga Nõukogude Liidu grusiinist diktaatori Jossif Džugašvili-Stalini (1878 või 1879 – 1953) abil võimu haaranud Kim Il-sung (1912–1994).

    Tänane päev möödanikus

    Kuuskümmend aastat tagasi, 1948. aasta 15. augustil, kuulutati Korea poolsaare lõunaosas välja Korea vabariik. Põhja-Koreas oli aga Nõukogude Liidu grusiinist diktaatori Jossif Džugašvili-Stalini (1878 või 1879 – 1953) abil võimu haaranud Kim Il-sung (1912–1994).

    Loe edasi...

  • 1923. aasta jõulueelsel ajal oli kõige mainekama Kuressaare organisatsiooni Kuressaare Eesti Selts (KES) liikmeskonnal käed-jalad tööd täis. Tavapäraste pühadeprogrammide ettevalmistamisele lisandus nüüd ka küllaltki riskantne ettevõtmine – oma kino käimalükkamine.

    Fakte Kuressaare kinodest

    1923. aasta jõulueelsel ajal oli kõige mainekama Kuressaare organisatsiooni Kuressaare Eesti Selts (KES) liikmeskonnal käed-jalad tööd täis. Tavapäraste pühadeprogrammide ettevalmistamisele lisandus nüüd ka küllaltki riskantne ettevõtmine – oma kino käimalükkamine.

    Loe edasi...

  • Saaremaal on kolm Põlluküla küla. Kahes neist on kindlasti südamekujulise piiluauguga välikäimla. Selle olemasolu kolmandas külas jäi mul sel korral küll välja selgitamata, kuid see-eest sain teada nii mõndagi muud.

    Põlluküla: külasid on kolm – igaüks ise nägu

    Saaremaal on kolm Põlluküla küla. Kahes neist on kindlasti südamekujulise piiluauguga välikäimla. Selle olemasolu kolmandas külas jäi mul sel korral küll välja selgitamata, kuid see-eest sain teada nii mõndagi muud.

    Loe edasi...

  • On rõõm teatada, et meie kallis kodulinn on märkimisväärselt puhtam ja pügatum pärast seda, kui Tööloom koos Kuressaare Linnamajanduse töökate kamraadidega sellest üle käis. Jah, sedakorda käis Tööloom abis linna korrastamas.

    Kahuri ja trimmeriga linna koristamas

    On rõõm teatada, et meie kallis kodulinn on märkimisväärselt puhtam ja pügatum pärast seda, kui Tööloom koos Kuressaare Linnamajanduse töökate kamraadidega sellest üle käis. Jah, sedakorda käis Tööloom abis linna korrastamas.

    Loe edasi...

  • Eile Pirita kloostri varemete vahel ette kantud ooperietenduses mängis üht peaosa Saaremaa poiss Heldur Harry Põlda. Nii Eestis kui rahvusvahelistel festivalidel tunnustust pälvinud poiss leiab ise, et kogu edu on tulnud kogemata – nii on lihtsalt juhtunud.

    11-aastane Heldur Harry – kogemata ooperistaariks (3)

    Eile Pirita kloostri varemete vahel ette kantud ooperietenduses mängis üht peaosa Saaremaa poiss Heldur Harry Põlda. Nii Eestis kui rahvusvahelistel festivalidel tunnustust pälvinud poiss leiab ise, et kogu edu on tulnud kogemata – nii on lihtsalt juhtunud.

    Loe edasi...

  • Kui kaua veel? Juba kolmas aasta on, kus meil klaase lõhutakse. 2006 löödi sisse köögi- ja sahvriaken ülemisel korrusel, möödunud kevadel lõhuti keldriakna kahekordsed klaasid kohe sodiks. Nüüd ööl vastu […]

    Lugejate kirjad (4)

    Kui kaua veel? Juba kolmas aasta on, kus meil klaase lõhutakse. 2006 löödi sisse köögi- ja sahvriaken ülemisel korrusel, möödunud kevadel lõhuti keldriakna kahekordsed klaasid kohe sodiks. Nüüd ööl vastu […]

    Loe edasi...

  • Tuleõnnestustes hukkunute arvu poolest 100 000 elaniku kohta on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esikohal. Samas on meil võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega enim kutselisi päästjaid ühe inimese kohta.

    Eestlaste ohutuskultuur on kahetsusväärselt madal

    Tuleõnnestustes hukkunute arvu poolest 100 000 elaniku kohta on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esikohal. Samas on meil võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega enim kutselisi päästjaid ühe inimese kohta.

    Loe edasi...

  • Kui on olemas tee, millega ristub jõgi või oja, peab olema sild. Vastasel juhul puudub teel mõte. Kui keegi on silla tahtlikult või kogemata ära lõhkunud, peab ta selle kohe korda tegema või kulud hüvitama.

    Sillata tee (4)

    Kui on olemas tee, millega ristub jõgi või oja, peab olema sild. Vastasel juhul puudub teel mõte. Kui keegi on silla tahtlikult või kogemata ära lõhkunud, peab ta selle kohe korda tegema või kulud hüvitama.

    Loe edasi...

  • Sõrulane tõi pärast sõda esimese ookeanihiiglase Rootsi 
Pühapäeval pärast lõunat leidis Stockholmi Värta sadamas aset omalaadne sündmus: saabus esimene Ameerika laev pärast sõda, 10 000-tonnine ookeaniaurik. See oli sündmuseks Stockholmile, kuid ühtlasi oli see ka sündmuseks eesti pagulaskonnale Rootsis: Laeva komandosillal on peremeheks eestlane kapten Martin Kaup. Stockholmi õhtulehtedele oli “David L. Svaini” saabumine suureks sündmuseks. Ajalehed kirjutasid, et laeva kapten on sündinud Sõrves ning kapten Kaup oli lahkunud kodumaalt 1916, esimese maailmasõja ajal. Merel on ta sõitnud kahe maailmasõja ajal, viimase ajal Ameerika vägesid Euroopasse vedades.

    Teated eestlastest aastatest 1945–46

    Sõrulane tõi pärast sõda esimese ookeanihiiglase Rootsi Pühapäeval pärast lõunat leidis Stockholmi Värta sadamas aset omalaadne sündmus: saabus esimene Ameerika laev pärast sõda, 10 000-tonnine ookeaniaurik. See oli sündmuseks Stockholmile, kuid ühtlasi oli see ka sündmuseks eesti pagulaskonnale Rootsis: Laeva komandosillal on peremeheks eestlane kapten Martin Kaup. Stockholmi õhtulehtedele oli “David L. Svaini” saabumine suureks sündmuseks. Ajalehed kirjutasid, et laeva kapten on sündinud Sõrves ning kapten Kaup oli lahkunud kodumaalt 1916, esimese maailmasõja ajal. Merel on ta sõitnud kahe maailmasõja ajal, viimase ajal Ameerika vägesid Euroopasse vedades.

    Loe edasi...

  • 1. septembril 1948 kell 24.00 saabus Tallinnasse Pagari tänavale, ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumisse teade Eesti merebasseini valveosakonna tšekistidelt – ENSV Kalatööstuse Ministeeriumi Traallaevastiku Baasis Klaipeda (endise Meemeli) sadamas olnud ja sealt järjekordselt kalapüügile sõitnud väikese kalatraaleri MRT nr 161 “Merisilm” osa meeskonnaliikmeid “reetsid kodumaa ja põgenesid Rootsi”. See oli põrutav uudis, kuna alles eelmise aasta detsembris oli Rootsi põgenenud Klaipeda sadamast püügiretkele sõitnud kalatraaleri “Merituul” kogu meeskond kapten Enno Laessoni juhtimisel.

    Põgenemise lugu aastal 1948

    1. septembril 1948 kell 24.00 saabus Tallinnasse Pagari tänavale, ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumisse teade Eesti merebasseini valveosakonna tšekistidelt – ENSV Kalatööstuse Ministeeriumi Traallaevastiku Baasis Klaipeda (endise Meemeli) sadamas olnud ja sealt järjekordselt kalapüügile sõitnud väikese kalatraaleri MRT nr 161 “Merisilm” osa meeskonnaliikmeid “reetsid kodumaa ja põgenesid Rootsi”. See oli põrutav uudis, kuna alles eelmise aasta detsembris oli Rootsi põgenenud Klaipeda sadamast püügiretkele sõitnud kalatraaleri “Merituul” kogu meeskond kapten Enno Laessoni juhtimisel.

    Loe edasi...

10 - 23« «...91011...20...» »