Päikselised hetked Abrukal

Vaatamata hilissuvise ilma heitlikkusele, tõi möödunud nädal Abrukale ka palju päikeselisi hetki. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

Möödunud nädalavahetusel etendati Abrukal viimaseid, sellesuviseid Abruka lugusid. Vaatamata pidevalt lõõtsuvale tuulele ja vihmahoogudele, ei peljanud publik mere taha tulemist.

Etendused läksid nagu tavaliselt, “täissaalile”, st kõik olemasolevad paadid, millega teatrihuviline publik Abrukale ja tagasi toimetada, olid koormatud lubatud piirini. Kahjuks tuleb tõdeda, et seegi kord tuli osale huvilistest “ei” öelda ja soovitada järgmisel korral, st nüüd juba järgmisel aastal, uuesti üritada. Mis parata, paadiliiklus seab saarele saabujate osas teatud arvulisi piiranguid. Seitse aastat järjepanu on tänaseks Abrukal etendatud saare oma mehe Jüri Tuuliku kirjutatud Abruka lugusid.

Kui tegijatel jagub head tahet ja kindlat meelt, mängitakse neid veel. Igatahes paistab, et publikuhuvi raugemist küll karta pole vaja. Siinkohal on sobilik tänada kõiki tegijaid Saaremaa Rahvateatrist, Leelo Lausi, Liivi Välit, Lea Kuldseppa ja Merike Merilood jätkuva entusiasmi ja tegemise lusti eest. Ning loomulikult Ellen Teemust, kes üritust pea algusest peale vedanud on.

Tarvitses tal vaid aastaks kõrvale jääda, kui organisatoorsed küljed logisema kukkusid. Sügavad kummardused ka laevameestele, ilma kelleta poleks ükski soovija saarele saanud. Eesotsas Tõnis Siplase, Kaarel Kiti ja Hillariga Lipuga. Aga ka sellised tublid mehed aitasid teatrihuvilisi Abrukale, nagu Vaido Luks, Ristain Vello, Margus Lasn ja Heinlaid Kaupo. Seitse sülda vett neile kiilu alla ja tuhanded tänud tehtu eest kõigile. Eks jääme edaspidigi teie abile lootma, kuidas siis muidu.

Abruka raamatukogu 80. sünnipäev

Laupäeval, 23-ndal augustil tähistas Abruka raamatukogu oma 80-ndat juubelit. Peab ütlema, et pidu oli juubeli vääriline. Külalisi oli 60-ne ringis. Pidulisi oli lähedalt ja kaugelt. Õnnitlejateks olid oma saare elanikud, olgu siis suvesaarlased või põlisasukad. Olid kolleegid – raamatukoguhoidjad maakonna eri paigust ja loomulikult ka Kaarma valla juhid, vallavanem Hr. Ülo Veevers ja haridus- ja kultuurijuht Hr. Rein Orn. Kohal oli ka igat masti kirjamehi ja -naisi.

Eesotsas kaksikutest kirjanike, vendade Ülo ja Jüri ning nende õe Salme Tuulikuga. Meenutati olnut ja tehtut, räägiti oleviku- ja tulevikuplaanidest. Kohale tulnud sulemeistrid tutvustasid igaüks enda kirjanikuks saamise lugu. Et tegemist oli eksimatult ikka Eestimaa oma enese poegade-tütardega, seda oli kohe sõnavõtu alguses näha ja kuulda. Nimelt alustas iga ülesastuja oma etteastet lausekatkega, mis kõlas umbes nii ”Mis kirjanik nüüd mina”. Ainukesena julges pidulistele tõde kuulutada Jüri Tuulik, kes teavitas kohalolijaid sellest, et tema ongi see Abruka kuulsaim kirjanik. Siin kohal jääb üle ainult nõustuda, sulatõsi, mis muud.

Olgu selle Abruka kirjameeste-naiste esikoha staatusega kuidas on, aga järjekordselt saame tõdeda, et ühe ruutkilomeetri kohta tuleb meil ikka kõige rohkem kirjanikke küll, midagi ei saa öelda. Selle saavutusega pürgi või Guinessi rekordite raamatusse. Arvake ise. Abruka suuruseks on 8,8 ruutkilomeetrit ja selle maalapi peale peab ära mahtuma vähemalt 9 kanget kirjameest ja naist. Nagu näha, jagus põnevat sellesse vihmasesse, kuid suvesooja päeva veel ja veel ja veel…

Pakuti kringlit ja kuuma kohvi ja muud meelepärast. Selle eest, et õhkkond liiga asiseks ning ametlikuks ei kisuks, hoolitses Abruka Maali pr Lea Kuldsepa kehastuses. Kes muide pidavat tema enese arusaamist mööda olema esimene naine siin ilmas, kes on mehest siia ilma sündind. Nimelt olla tema ilmale toonud Abruka oma mees, Tuuliku Jüri. Noh ja kuna Maali oli ennast kenasti kohale vedanud, et rahvale vanu ning uuemaid uudiseid pajatada, siis oli ta ka ühtlasi oma musikaalse kollektiivi kaasa toonud. Mida peenema nimega „Maali bandeks” kutsutakse.

Ühesõnaga, oli pidulisi, oli sööki ja jooki, oli lugusid ja laule ja lustimist oli ka. Oli kõike seda, mida ühelt väärikalt juubelilt oodata. Viimased külalised asusid koduteele pühapäeva keskpäeva paiku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)