Osseetia stsenaarium Krimmi jaoks

Ka sel nädalal arutas maailma ajakirjandus jätkuvalt olukorda Gruusias ja Kaukaasia regioonis. Ajalehed rõhutavad, et Must meri võib peagi muutuda kohaks, kus põrkuvad kokku Venemaa ja Lääne huvid. Praegu asetsevad USA ja Venemaa sõjalaevad Gruusia rannikuvetes üksteise vahetus läheduses. Samas on halvenenud Venemaa suhted Ukrainaga, mistõttu vaatlejad pelgavad, et Kreml võib Krimmis, kus on ülekaalus venekeelne elanikkond, korrata Lõuna-Osseetia stsenaariumi ja poolsaare annekteerida.

Briti ajaleht The Guardian kirjutas artiklis “Gruusia – unipolaarse ameerikaliku maailma kalmistu” (Georgia is the graveyard of America’s unipolar world) järgmist: on ilmne, et käesoleval kuul Kaukaasias aset leidnud sündmused tähistavad rahvusvahelistes suhetes pöördepunkti. Loomulikult oleks rumal neid võrrelda 1914. augustiga või siis külma sõja algusega, kuid siiski on möödunud aeg, mil USA oli maailmapoliitikas ainutegijaks.

Seda maailmakorda, mille president Bush-seenior kuulutas välja 1991. aastal, mil Nõukogude Liit elas oma viimaseid päevi, enam ei eksisteeri. Lõppenud aeg, mil vaid üks riik, käitudes kui hiiglane, võis taltsutada kogu maailma ja surus oma tahet läbi kõikidel kontinentidel, kohates seal vaid kas rahvusliku liikumise või siis nn isolatsioonis olevate paariariikide vastupanu.

Nüüd on aga naftadollaritest rikastunud Venemaa otsustanud teha sellele halastamatule ekspansioonile lõpu ja näidanud, et USA korraldused kõikjal ei kehti. Ja kuigi seni on vastasseis omanud õnneks regionaalset ja mitte globaalset iseloomu, siiski on uue õppetunni juba omandanud paljud riigid – alates Kesk-Aasiast ja lõpetades Ladina-Ameerikaga. Kõige selle valguses tundub olevat küllaltki rumal Briti välisministri David Milibandi sel nädalal Kiievis tehtud ülekutse luua “Venemaa agressiooni vastu suunatud koalitsioon”.

Tõsi, jätkab Briti ajaleht, tunnustades Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust, lõi Venemaa pretsedendi, mis võib ohustada ka tema enda terviklikkust. Kuid siiski võib oletada, et see samm ei oma suuri poliitilisi tagajärgi ning et Moskva kasutab seda eelseisvatel rahvusvahelistel läbirääkimistel lihtsalt kui vahetusraha.

Itaalia mõjukas päevaleht La Stampa kirjutas, et Poti, Suhhumi ja Batumi sadamad on omandanud 21. sajandi nn “mitte” külma sõja ilme (“non” Guerra Fredda), mis üha enam kogub pöördeid. Vaatamata saavutatud vaherahu kokkuleppele, on Vene väed endiselt Poti linna lähistel, teab ajaleht kindlalt väita. Abhaasia pealinna Suhhumi sadamasse saabub pidevalt juurde Vene sõjalaevu, nende hulgas on ka Musta mere laevastiku lipulaev, raketikandja Moskva. Vaid 80 kilomeetrit lõunapoole aga asub Batumi sadam, kus praegu asuvad USA sõjalaevad. “Jääb vaid loota, et meil õnnestub otsest kokkupõrget vältida,” ütles ajalehele antud usutluses peaminister Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

Prantsuse ajalehes Le Figaro avaldas pealkirja all “Vaadakem Venemaad teise pilguga” (Changeons notre regard sur la Russie) arvamusartikli tuntud ajaloolane Roland Hureaux. Teadlane kirjutas: rahu hoidmiseks maailmas pole teist teed kui vaoshoitus. Mis puudutab Ida-Euroopat, siis pole Venemaa kaugeltki olnud selleks riigiks, kel on kõnealuses piirkonnas tegutsemisel vaoshoitusest vajaka jäänud, ja seda nii kaua, kuni pole tõestatud vastupidist. (Ilmselt peab autor siin silmas USA väljakutsuvat käitumist – toim).

Ühes teises artiklis ajaleht Le Figaro möönis, et olukord Mustal merel pingestub üha enam. Selle nädala keskel sai Venemaa Musta mere laevastik korralduse tähelepanelikult jälgida Vene-Gruusia konfliktipiirkonda saabunud NATO laeavade liikumisteekonda. Samas on Ukraina teatanud, et kavatseb lähiajal tõsta Vene sõjalaevastiku Sevastoopoli baasi rendihinda. Sellega seoses on mõned eksperdid hakanud rääkima “teisest Krimmi sõjast”. Nii näiteks on Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner väljendanud kartust, et pärast sündmusi Lõuna-Osseetias ja Abhaasias võib Kreml sihikule võtta uued piirkonnad – Krimmi, Ukraina ja Moldova.

Pinge süvenes sel suvel pärast Venemaa ja Gruusia kokkupõrget. Tundes, et Kaukaasia väikeriigi sõjaline avantüür (just seda sõna kasutas Le Figaro Gruusia tegevuse iseloomustamiseks) puudutab kaudselt ka teda, toetas Ukraina otsustavalt Gruusiat. Ukraina välisminister andis isegi mõista, et Vene laevastik peaks juba praegu Krimmist lahkumisele mõtlema. Kuid tundub, et Moskva sealt lahkuda ei kavatse, kuna poolsaare sõjalis-strateegiline asukoht on väga oluline. See võimaldab hästi kontrollida kogu Musta mere akvatooriumi, tõdeb Prantsuse ajaleht.

Umbes samal seisukohal oli ka Londoni päevaleht The Independent. Väljaanne kirjutas: Krimmi poolsaar võib peagi tõepoolest muutuda uueks Lõuna-Osseetiaks. Kuid igasugused vapustused Krimmis võivad esile kutsuda poliitilise maaväringu kogu Ukrainas, mis võib lõheneda vastavalt etnilistele, keelelistele ja religioossetele erinevustele. Ärgem unustagem, et etnilised venelased on ülekaalus Krimmis, Ukraina lõuna- ja idapiirkonnas.

Leht jätkas: peale sõjalis-strateegiliste huvide on Venemaal Krimmi poolsaarel veel ka majanduslikud huvid. Suur osa Krimmi poolsaare turismiobjekte kuulub ju vene kapitalile ja kõik see annab anneksioonile veel ka kommertsliku motiivi. Kuid kuuldused, et Krimmi elanikele on juba välja jagatud tuhandeid Vene passe, süvendavad kartusi veelgi, et seal võib korduda Lõuna-Osseetia stsenaarium.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)