Maksudest, solidaarsusest ja mõistlikkusest

Maksudest, solidaarsusest ja mõistlikkusest

 

Häda on suur – maksud ei laeku, majandus töötab langustuuridel, uue aasta eelarvet ei saa kuidagi kokku. Aga kõik see kerib suvise aegluse ja uimasusega. Lang tõstaks riigilõive ja kohtukulusid. Siit-sealt kostub veel mõni ettepanekuke, kuid olulist nihet need asjade käiku ei too.

Siis tulevad sotsid välja oma ettepanekuga, mille ümber tekib koguni väike mõttevahetus: paneme autodele maksu peale! Nende ettepanek näeb suurte ja võimsate luksusautode maksustamist teatud võimsusest alates. See ajab reformerid vihale – tahetakse rikkuritele lisamaks peale panna! Ja teevad vastuettepaneku: maks küll, aga süsihappegaasi õhku paiskamise järgi. Sisuliselt tähendab see vaesemate autoomanike maksustamist. Eks vanade ja väsinud autodega sõidavad ju pensionärid või teised, kel auto iga ulatub aastakümnetesse ja kel pole raha uue ja ökonoomsema liiklusvahendi muretsemiseks. Kena ja keskkonnasõbralik küll, aga kas ka sotsiaalselt õiglane?

Mis sest uuest maksust saab, on varsti näha, sest kohe algavad sügisesed eelarvemadinad. Aga võib juba ette ennustada, et kui see maks tuleb, siis reformerite sniti järgi, nagu asjad valitsuskoalitsioonis ikka käivad. Sest on ju lollilegi selge, et tulumaksu üheprotsendilisest alandamisest loobumine kooskõlas isamaaliitlaste ja sotside ettepanekuga oleks mõistlik samm eelarvekriisi ületamise suunas. Aga Ansip oma reformeritega on jonnakalt vastu ja nii jääbki.

Maarahvast ähvardab veel üks oht postikulude tõstmise näol. Reformerist Atonen pani küll maha oma partei asebossi ameti, aga Eesti Posti kamandab kullaäri kõrvalt edasi. Kui tema plaan läbi läheb ja Eesti Post tõepoolest erastatakse, pole midagi head oodata. Ega ükski omanik hakka millelegi peale maksma, tema tahab suurt raha teenida.

Eesti postiteeninduse nii kange ärilisele alusele viimise tahe on mind järjekordselt mõtlema pannud, et mitte igal pool, seda eriti elanikkonna teenindamisega seotud aladel, pole äriettevõte, eraettevõtlus parim moodus asju ajada. Ega ma siin ju mingit Ameerikat avasta. Mõelgem kas või sellele, kuidas Kuressaare linnavalitsus loobus mõnede kommunaalteenuste sisseostmisest eraettevõtjalt ja hakkas ise asju korraldama. Sellesuunalisi mõtteid on ajakirjanduses vilksatanud ka bussiliiklusega ühenduses.

Maksuettepanekute juurde tagasi tulles väärib tähelepanu üks viimaseid: Peeter Mardna taas üles võetud lastetusmaks (Maaleht, 21.VIII). “Lastetusmaksu võiks nimetada hoopis lastetoetusmaksuks… Sellest saadavat tulu peab kasutama sihtotstarbeliselt ehk siis olemasolevate laste heaks. Toetame niiviisi peresid, kelle lapsed hiljem meid toetavad – see on nagu pensionisammas.”

Doktor Mardna on koguni välja arvestanud, et ühe lapse kasvatamine läheb maksma ligikaudu 3000 krooni kuus. Seesuguse maksu päevakorda võtmine on ilmselt mõeldav olukorras, kus valitsuskoalitsioon kaalub tõsiselt tasuta koolilõuna ja teiste lastetoetuste kaotamist. Igatahes jääb arusaamatuks virin lastetute naiste ja perede nimel.

Kindlasti oleks see maks õigustatum, kui tahame rääkida solidaarsusühiskonnast ja solidaarsusmaksust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)