Lihtne küsimus (1)

Eesti Päevalehest oli hiljuti lugeda, et Saare maakond on üks viiest maakonnast Eestis, kus ei ole järgmise nelja aasta jooksul plaanis ühtegi omavalitsuste liitumist. Samas on mitmed Saaremaa omavalitsusjuhid ju ise avalikult välja öelnud, et liitumine oleks vajalik ja Saaremaa võiks teistele maakondadele selles osas isegi teed näidata. Mida arvab asjast Saare maavanem Toomas Kasemaa?

Päevalehe ajakirjanik küsis lugu kirjutades, kas on hetkel reaalseid liitumisläbirääkimisi,ja neid meil hetkel ei ole. Saaremaa omavalitsusjuhid on küll liitumist pooldavaid avaldusi teinud, kuid ei ole veel tegudeni jõudnud.

Haldusreformi üritatakse Eestis suunata präänikute ehk ühinemistoetuse kaudu. Isiklikult arvan, et lisaks präänikule peab täpsemalt ära jagama avalikud ülesanded, nende standardid ja rahastamisallikad riigi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Näitena võib tuua paljukajastatud ühistranspordi, selle korralduse ja vastutuse.

Aga ka hariduse ja tervishoiu valdkonna, sotsiaalsfääri jne. Avalike teenuste osutamise võimekuse alusel peaks minu arvates toimuma ka haldusreform, mitte kaardil punaseid piire nihutades. Kuid artikli põhitees on õige – rahvas peab otsustama, missugusesse omavalitsusse nad soovivad kuuluda – kas suurde ja suhteliselt anonüümsesse, mis toimib väga efektiivselt, või väiksemasse, kus tihti teenused on kesisemad, kuid elu inimlikust mõõtmest lähtudes lihtsam, kuna tunned kõiki.

Hoolimata haldusreformist valivad inimesed endale ise elukoha ja omavalitsuse, kus elada. Arvestades viimaste aastate urbaniseerumist, kaldub palju inimesi siiski valima elamiseks suurema omavalitsuse, kus teenused paremad ning tööleidmise ja enesearenduse võimalused samuti paremad. Selle üle võiksid omavalitsuste juhid mõelda, sest inimesed ei oota…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)