Tarkuse mõõdupuu on mõistmise võime (2)

Tarkuse mõõdupuu on mõistmise võime

 

Kuulsin hiljuti raadiosaates kõnelemas psühholoogi, kes muretses sellepärast, et paljud lapsevanemad kardavad liigselt sõna “keskpärane”. Põhjendamatult kardetakse lapsi panna nn tavakoolidesse, nõudmised oma võsukesele on ülisuured. Vähesed mõtlevad sellele, mida laps tunneb ja üle elab, et oma vanemate ootustele vastata.

Ainult edule ülesehitatud ühiskonnas satub järjest enam kurnatud närvisüsteemiga õpilasi psühholoogi vastuvõtule, paljudel neist jääb kool üldse pooleli, sageli ollakse nii ummikus, et otsitakse lohutust kahtlastest kampadest või tõmbutakse täielikult endasse.

Ometi näitab statistika, et eesti mõistes nn keskmistest peredest pärit ja keskmiste tulemustega õpilaste hulgas on protsentuaalselt kõige vähem hiljem elu hammasrataste vahele jäänud inimesi. Nende närvisüsteem on stabiilsem. Olles näinud läbilõiget kõigist ühiskonnakihtidest, ei loo nad endale liigseid illusioone, vaid võtavad elu sellisena, nagu see parajasti on, oskavad teistega arvestada ja tulevad oma eluga hästi toime.

Nn tavakooli lõpetanud andekatel õpilastel on täpselt sama suur võimalus jätkata kõrgkoolis, ainult selle vahega, et enamasti on nende närvisüsteem puhanum, sest pole olnud vajadust olla iga hinna eest see KÕIGE-KÕIGE. On õpitud oma võimetele vastavalt ja huvidele toetudes. Osatakse rohkem näha ka teisi enda ümber ja nendega arvestada. Nagu on väitnud psühholoogid, saavad sellistest õpilastest ülikooli lõpetamise järel sageli märksa paremad juhid, sest nende emotsionaalne intelligentsus on suurem.

Miks ma sellest kõigest kirjutan? Kindlasti mitte sellepärast, et nn eliitkoole hukka mõista või kellelegi silte külge kleepima hakata. Olen ise samuti omal ajal ühe väga tunnustatud reaalgümnaasiumi lõpetanud. Veel vähem propageerin ma halli keskpärasust.

Küll aga tahan rõhutada seda, et me peaksime oma lastele säilitama valikuvõimaluse vastavalt nende võimetele ja huvidele.

Hea, et Kuressaare linnas on need valikuvõimalused olemas: on innovaatilisema suundumusega suurkool neile, kellele sobib kiire elutempo ja suured massid, on akadeemilisem SÜG, on vaiksema ja paindlikuma õpikeskkonnaga täiskasvanute gümnaasium ning erialaõpet pakkuv ametikool. Põhikooli osaski on võimalik valikuid teha.
Eelpool toodud mõtted tekivad ikka ja jälle siis, kui oma kooli uusi õpilasi vastu võtame ja nendega vestleme.

Kuigi enamasti tulevad meie kooli õpilased, kellel haridustee on kunagi töö, tervise või pereloomise tõttu pooleli jäänud, siis on viimastel aastatel kasvanud just nende õpilaste arv, kes tunnistavad, et nad ei suuda enam olla need kõige-kõige. Väga sageli tuuakse esile seda, et põhikooli-järgselt on tehtud üle jõu käivaid ja valesid valikuid. Õnn, et meil on võimalus neid noori jälle rajale aidata, kuid tihti jätavad väikesed eksisammud noore inimese hinge haavad eluks ajaks, kadunud on usk endasse ja oma tulevikku.

21. sajandi kooli põhiküsimuseks peetakse vabatahtlikkust, s.t oskust muuta PEAN-tegevus TAHAN-tegevuseks. Olen kindel, et professionaalsete õpetajate abil ja suunamisel me selleni ka jõuame. Seda enam, et tulevikukooli peamise eesmärgina on püstitatud õpilase positiivse enesehinnangu ja eneseusu kujundamine. Usun, et seeläbi jõuame ka heade õpitulemusteni.

“Olgem sallivamad üksteise suhtes, siis on meil igaühel lihtsam ka isikupära säilitada,” kirjutas üks meie kooli abiturient oma küpsuskirjandis.
Hea on tõdeda, et varem ainult tulemustele orienteeritud Eesti haridussüsteem on hakanud järjest rohkem tähelepanu pöörama just õpilase arengule, tema individuaalsusele. Ja selleks oli ka viimane aeg, sest tarkuse mõõdupuuks peaks eelkõige olema mõistmise võime, mitte kooli nimi või riigieksamite pingerida.

Ly Kallas
Kuressaare TG direktor
kool@kok.oesel.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)