Tänavune turismihooaeg pikeneb septembrini (1)

Tänavune turismihooaeg pikeneb septembrini

JAHITURISMIHOOAEG JÄTKUB: Üksikud jahid ja kaatrid külastavad Saaremaa jahisadamaid ka augustikuu teises pooles ja septembriski.

Tänavune turismihooaeg erineb eelmistest vahest selle poolest, et huvilisi jagub Lääne-Eesti saartele ka augusti teiseks pooleks ja septembrissegi. Eelmistel hooaegadel sai määravaks 15. august, kui Skandinaaviamaades ja Soomes lapsed kooli läksid ning lõikuskuu teises pooles vähenes soomlastest turistide ja üldse väliskülaliste arv märgatavalt.

Kuigi ilmastik kisub juba sügiseseks, sõidab huvilisi saartele rohkesti. Maakonna teedel näeb vuramas bussiekskursioone, sõitmas mootor- ja jalgrattureid, tänavapildis ja maanteedel hakkab silma mitme Euroopa riigi numbrimärkidega sõidukeid, sadamad võtavad jätkuvalt vastu kaugelt seilanud jahte ja kaatreid. Üha enam külastavad Saare- ja Muhumaad eestlasedki. Siseturismi osatähtsus on kasvanud ja see peaks meid kõiki rõõmustama.

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju sõnul külastas i-punkti eile hästi palju inimesi. “Enamik sakslasi puhkab augustis. Sakslasi on hakanud meilgi rohkem käima. Prantslasi on samuti palju liikumas. Tegelikult laieneb geograafiline ampluaa iga aastaga,” rääkis Karmen Paju.
Infokeskusest küsitakse meelelahutuskohti, kus peredega aega veeta. Saaremaa külalised püüavad siin oma lastele tegevust leida. Karmen Paju esitas väljakutse maakonna ettevõtjatele, kes võiksid investeerida pereparkidesse, kuhu rajada lastele tegevusväljakuid.

Arvestatava majandusharu arengut pärsivad mitu asja

Kas me ise oskame seda majanduspotentsiaali laitmatult ära kasutada? Asjatundjad ütlevad, et nii ja naa. Palju on tehtud, aga samas võib lausa kahe käe sõrmedel üles lugeda vajakajäämisi, mis turiste siia ligi ei meelita või otse vastupidi, kohale saabunuid eemale peletavad.

Kuressaare puhastusseadmete juurest levivast haisust, mis siia saabuvaid külalisi linnaväravais, nii Roomassaare kui ka Kuressaare jahisadamas, lennujaamas ja tihti teisteski paikades vastu võtab, on meedias palju kirjutatud ja räägitud. Neis kirjutistes ja tele-raadiosaadetes on ametnikud andnud lubadusi lohutamaks nii linnakodanikke kui ka haisu tõttu nina krimpsutavaid turiste. Siia saabujaid mitte üksnes et kirtsutavad nina, vaid tahavad läppunud õhust kohkunutena kiiresti tagasi.

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine nägi kuu-poolteist tagasi jahisadamasse sisenenud saksa turiste oma alusega “kannapööret” tegemas. Sadamat katnud vänge hais võtnud heade kavatsustega tulnud turistid kiruma ja jalga maale tõstmata läinud nad olidki. Niine väitel on ilmselt samad seilajad haisvast Roomassaare sadamast kirjutanud Hamburgis ilmuvas mereajakirjas. See on aga juba meie hästikorrastatud sadamale ja Kuressaare linnale antireklaam.

“Üks hollandlane, kes planeeris siin neli päeva veeta, ei kannatanud haisu välja ja läks teisel päeval minema. Olen näinud turiste, kes tulevad siia autoga, et sadamakohvikus kohvi juues ilusat merevaadet nautida, kuid on haisu pärast kohe tagasi pöördunud. Mine tee võõrastele selgeks, et meie pole milleski süüdi. Haisutekitaja on mujal,” kurtis Kaarel Niine.

Sellele loole lisaks pajatas Niine naljaka juhtumi soomlastega. Kord võtnud sadamakapten purjetajaist põhjanaabrid oma autosse, et neid sadamast kesklinna sõidutada. Umbes kilomeetrise sõidu järel toonud tuul puhastusseadmete poolt autosse hingematva haisu. Üks tagaistmel istunud soomlane öelnud teisele tõsimeeli: “Mina ei teinud.” Mõlemad mehed vaadanud kahtlustavalt roolis istunud võõrustajat. “Pöörasin siis pilgu soomlaste poole ja ütlesin, et mina ka ei teinud. Püüdsin seletada, kust see hais tuleb ja mis on selle tekitaja. Piinlik oli küll,” meenutas Kaarel Niine.

Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi sõnas, et õnneks puhuvad tuuled puhastusseadmete kandist linna jahisadama poole harva. “Kui aga tuul sealtpoolt, siis ei tea, mida ette võtta. Haisu eest peitu ei poe,” võttis haisujutt Jõgi tõsiseks.

Turist tahab ka liinibussiga sõita ja teame küll, kuidas maakonna bussiliiklus praegu toimib või õigemini, kuidas see ei toimi. “Bussiliiklus ei kannata mingit kriitikat. Kusagilt Euroopast tulnud turist ei saa kuidagi aru, miks ta ei saa liinibussiga Saaremaale tiiru peale teha või miks ta ei saa ühel päeval külastada Sõrve säärt ja Muhu kirikut. Bussiliiklus ei sobi kohalikule elanikule ja selle pärast kannatab ka maakonna külaline. Meil on turismi edendamiseks veel hästi palju teha, kuid arenguprotsess on käivitunud ja sellest tunneme heameelt,” märkis Karmen Paju.

Arensburgi Reiside juht Margus Mölder ütles, et ristluslaevade turistide teenindamist häirivad viletsas korras maanteed. “Bussimarsruutide koostamisel peame arvestama maanteede sõidetavusega. Maakonnas on veel palju kruusateid ja neile tolmustele teedele ei saa me külalisi viia,” märkis Margus Mölder.

Negatiivse poole peale kandis turismiarendaja ammuräägitud valupunktid. “Meil ei ole piisavalt igal pool korras tualette. Kuressaares on ilus busside parkla, aga kui sellel ei ole haldajat, linn pole suutnud sinna kedagi leida, siis on see ikkagi poolik asi. Aeg-ajalt oleme saanud kokkuleppe hotellidega, et kruiisituristid saaksid seal tualettides käia, aga see pole kaugeltki normaalne. Tualetid on endiselt valulapseks,” selgitas Margus Mölder.

Kuressaare kolledži turismiala õppejõud Lii Muru peab Saare- ja Muhumaa majutus- ja toitlustusasutuste hindasid liiga kõrgeteks. “Haapsalus ja Pärnus on vastavad hinnad madalamad. Turist läheb sinna, kus on võimalik odavamalt ära elada. Nii ei jõuagi turistid Saaremaale,” väitis Lii Muru.

Jahituriste seilab jätkuvalt palju

Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi rõõmustas selle üle, et juba enne navigatsioonihooaja lõppu on linna sadamat külastanud rohkem aluseid kui möödunud aastal. Üksikud jahid ja kaatrid põikavad praegugi sadamasse sisse. Eilse päeva seisuga oli Kuressaare jahisadamat külastanud 387 alust. Möödunud aastal külastas siinset jahisadamat 363 jahti ja kaatrit. “Ma loodan, et 400 tuleb ikka ära,” arvas Oskar Jõgi.

Sadamakapteni tähelepanekute põhjal on inglased Saaremaad üha rohkem avastamas. Tänavu on Kuressaarde seilanud üle kümne Suurbritannia jahi.
“Kuu aega tagasi käis üks hollandlasest kirjanik oma jahiga siin. Ta sõidab mööda Euroopat ja kirjutab sadamate kohta raamatut. Meie sadamat ta väga kiitis. Külalisteraamatusse kirjutades väitis ta, et asetab meie sadama oma raamatus kesksele kohale,” rääkis Oskar Jõgi.

Kirjamehest hollandlane ennustanud, et pärast raamatu ilmumist purjetab Kuressaarde vähemalt kakssada tema kaasmaalast hooaja jooksul.
Staažikas ametimees pidas tänavust mereturismihooaega vaatamata heitlikele ilmastikuoludele igati kordaläinuks. Ees seisab sissesõidukanali süvendamine ja laiendamine. Uue kai ehitamine suuremate aluste jaoks on samuti plaanis.

Kaarel Niine andmeil on Roomassaare jahisadamat sellel suvel külastanud 322 jahti ja kaatrit. Neist 273 on olnud välismaalt. Ka Saaremaa Sadamat on sel aastal külastanud tunduvalt rohkem merealuseid.

Loomisel on turismiettevõtteid ja -talusid ühendav katusorganisatsioon

Neljapäeval kogunevad maakonna turismifirmade ja -talude esindajad Kuressaare raekotta, et luua turismiedendajaid koondav mittetulundusühing Saarte turismiarenduskeskus. Edasi jääb tegutsema ka 15 liiget ühendav sihtasutus Saaremaa Turism.

“Uude katusorganisatsiooni me tahame tööle inimest, kes hakkaks tegelema turismi arenguga ja planeerimisega. Loodava ühenduse vastu on juba huvi tundnud nii turismifirmad, -talud kui ka näiteks transpordiettevõtted,” teavitas Karmen Paju.

Arensburgi Reisid OÜ ja SA Saaremaa Turism juht Margus Mölder ei olnud eile veel päris kindel, kas loodava ühendusega liituda.
Kuressaare kolledži turismiala õppejõu Lii Muru hinnangul on turism jätkuvalt arenev majandusharu. Lii Muru kiitis katusorganisatsiooni moodustamise idee heaks.

“Meil on vaja ühist turundust. Väikestel ettevõtetel käib turundustegevus üle jõu. Sihtasutus Saaremaa Turism sellega ei tegele. See ei ole tema ülesanne. Me peaksime Saaremaad kui turistide sihtkohta ühiselt tutvustama,” arutles Lii Muru.

Saaremaa turismiettevõtetel läheb normaalselt

Oma Saar küsitles mõnda Saaremaa turismiettevõtet. Kõik küsitletud jäid tänavuse hooajaga rahule. Kaidi Kask Estraveli Kuressaare reisibüroost ja Külli Turja Turja Tour OÜ-st ning Margus Mölder Arensburgi Reisidest hooaja üle ei kurtnud. Kõik kolm väitsid, et saarlastelgi jätkub reisilusti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)