Kolm eksootilist päritolu saarlast (1)

Kolm  eksootilist päritolu saarlast

Egiptlane Mohamed Elassal leiab, et Saaremaa tormid ja külmad ilmad ei ole sugugi nii määravad. “Rohelus, sinine taevas, puhas vesi,” nimetab ta põhjuseid, miks on Saaremaal hea elada.

Tööpäeva lõpus saan Wildenbergi tänavakohvikus kokku kolme eksootilist päritolu mehega – 28-aastase marokolase Mustapha Mrabte, 27-aastase egiptlase Mohamed Elassali ja 27-aastase tuneeslase Mohamed Salah Rekayaga. Kõik kolm elavad Saaremaal. Kui kokkulepitud ajaks kohvikusse jõuan, on mehed jõudnud juba tutvust teha ka kohvikus esineva Sri Lanka bändi liikmetega. Kõik nad tunduvad väga avatud ja suhtlusaltid.

Kui end ja väljaannet, kus töötan, tutvustan, ütleb egiptlane vahele, et teame seda lehte küll. “Loeme uudiseid vahel, kuid mõningate tõlkesüsteemide abil,” naerab ta.

Küsin selle peale, et kas eesti keelt ka oskate? “Natukene,” vastab mulle eesti keeles Mohamed Elassal. Mustapha Mrabte ja Mohamed Salah Rekaya lisavad veel mõned eestikeelsed väljendid. Vestleme inglise keeles. Kui vaidlus tuliseks kisub, lähevad nad üle araabia keele peale, millest ma kahjuks mitte midagi aru ei saa.

Marokost pärit Mustapha Mrabte on Saaremaal elanud ligi 9 kuud. Egiptlane Mohamed Elassal on siin elanud seitse kuud. “Ma olen tegelikult pärit kohast, mis jääb Kairost 100 km kaugusele,” selgitab egiptlane. Tuneeslane Mohamed Salah Rekaya on Saaremaal elanud juba kaks aastat.

Marokolane ütleb, et tegelikult räägivad kolm meest omavahel araabia keelt, ja et Saaremaal saab väga hästi hakkama inglise keelt osates. “Ma proovin õppida ka eesti keelt,” ütleb marokolane. “Seda on üsna raske selgeks saada, aga ma püüan,” lisab ta ja selgitab, et kõva praktika aitab keelt selgeks saada küll. Segaduse vältimiseks palun neil oma nimed paberile kirjutada. “Kas kirjutame araabia keeles?” teeb tuneeslane nalja. “Ei, parem ikka ladina tähtedega,” vastan.

Kõrgharidusega inimesed saavad Saaremaal tööd

Argielust rääkides ütleb Mustapha Mrabte, et töötab Saaremaa ühisgümnaasiumis. “Olen inglise keele õpetaja,” täpsustab ta, lisades, et on ülikoolis saanud sellise kraadi. Mohamed Elassal teeb graafilist disaini ja tegeleb trükiga. “Tegelikult olen hariduselt keemik-botaanik,” mainib egiptlane. Tuneeslane Mohamed Salah Rekaya ütleb, et tema teeb Saaremaa lihatööstuses transporttööd, ja lisab, et tal on keskkooliharidus.

Õpetajaametit pidav Mustapha Mrabte arvab, et kui sul on kõrgharidus, on Saaremaal tegelikult täitsa võimalik tööd leida, isegi sellisel juhul, kui sa eesti keelt ei oska. “Aga see on muidugi keeruline protsess,” selgitab ta.
Vahepeal lähevad nad omavahel sel teemal araabia keeles ägedalt vaidlema. Ainus sõna, millest mina nende jutust aru saan, on Estonia. Ju nad siiski pole kõik samal arvamusel. Teised sel teemal enam sõna ei võta.
Miks just Saaremaa, küsin ma järgmiseks. “Põhjuseks on meie naised,” ütleb egiptlane. “Siin on muidugi ka muid põhjusi,” lisab marokolane. “Naised on eestlased,” kinnitab tuneeslane. Egiptlane Mohamed Elassal arvab, et tema jaoks oli siia elama tulek suur väljakutse. “Ma tahtsin siinset elu proovida,” lausub ta. Kõigil kolmel on eestlannast naine. Naistega said mehed tuttavaks oma kodumaal. Praegu elatakse naiste kodumaal.

Mošee kuluks Saaremaale ära küll

Mis probleeme teil siin ette tulnud on, küsin. “Tegelikult on siin hästi tore elada,” kiidab marokolane, kuid lisab, et väike probleem on see, et islamiusku inimestel ei ole Saaremaal kohta palvetamiseks. “Me ei saagi seda tahta, sest meid on siin vähe – kolm meest,” ütleb Mustapha Mrabte ja selgitab, et oleks moslemeid Saaremaal rohkem, siis võib-olla hakkaksid nad mõtlema mošee ehitamise peale. “Aga meid on ainult kolm,” kinnitab ta veel kord.

“Mina tulin siia tegelikult vaid suveks,” ütleb egiptlane, lisades, et tahab siiski kunagi kodumaale tagasi minna. Tema sõnul on selleks põhjusi palju, kuid peamine põhjus on ehk see, et egiptlane tunneb end Saaremaal võõrana. “Ma ei tunne ennast just kuigi mugavalt,” märgib ta, selgitades, et tumedama nahavärvi pärast pööratakse talle tänaval palju tähelepanu. Tuneeslane Mohamed Salah Rekaya arvab, et tema jaoks teistsugune päritolu küll probleemiks pole. “Ma ei näe väga teistsugune välja ja sellepärast ei tunne ennast ka ebamugavalt.”

Mis siinsesse kliimasse puutub, siis see ei ole meeste jaoks mingi teema. Nende meelest on palju olulisemaid asju, mille peale mõelda, isegi siis, kui Saaremaal on vahel tõeliselt külm ja tormine.

Saarlased on avatumad ja sõbralikumad

Vahepeal hakkab kaheliikmeline Sri Lanka bänd väljas valjult George Michaeli “Careless Whispers” laulma ja me otsustame sisse ära kolida. Mitte et nende laulmine kole oleks, vaid sellepärast, et me peaaegu ei kuule enam üksteist.

Marokolane ütleb pärast kohvikusse kolimist, et talle meeldib Saaremaa. “Siin on väga rahulik ja vaikne, inimesed on väga rahumeelsed,” põhjendab ta. “West or east – home is best,” lisab ta. Kodumaale naasmist ta lähiajal ei plaani. Marokolase meelest on Saaremaa üks maailma kõige ilusamatest saartest.

Tuneeslane Mohamed Salah muigab, et kui palju raha saaks, paneks suure äri püsti. Kui küsin, et mis äri siis, vastab ta, et tegi vaid nalja. Et ärgu ma seda tõsiselt võtku. Teine Mohamed, Egiptuse oma, ütleb, et on käinud ka mujal Eestis, kõik suuremad linnad on üle vaadatud. “Inimesed saartelt on ikka teistsugused,” arvab ta ja selgitab, et võrreldes teiste eestlastega on nad tunduvalt avatumad, sõbralikumad ja lihtsamad. “Siinsed inimesed armastavad oma kodu väga,” kinnitab ta. Mehed ütlevad, et tegelikult on eestlastega üsna lihtne sõbruneda.

Moslemid pole terroristid

Marokolase peamised harrastused on jalutamine, ujumine ja lugemine. Egitplane ütleb, et tema suurim kirg on lugemine. Tuneeslane peab lugu jalgpallist.
“Kui meil on aega, siis mängime kõik jalgpalli,” sõnab Mohamed Salah Rekaya.

Kolm moslemist meest tutvusid omavahel naiste kaudu ja praeguseks suheldakse väga aktiivselt. “Me oleme sõbrad küll,” kinnitab Egiptuse Mohamed. Millegipärast arvab ta, et minul on eelarvamusi teistsuguste inimeste suhtes ja püüab neid nüüd väärata. “Moslemid ei ole tegelikult sellised, nagu meedia on meid kohati näidanud – et saavad muudkui kokku ja suhtlevad omavahel, et midagi halba korraldada…”. Selgitan talle, et mul on tegelikult palju moslemitest tuttavaid ja ma ei pea neid terroristideks.

Roheline mets, sinine taevas ja puhas vesi teevad Saaremaa atraktiivseks
Küsimuse peale, kui oluline on islam nende elus, vastavad kõik kolm, et see on viis, kuidas oma elu elada. “See on elu mõte,” ütleb egiptlane. “See on meie viis, kuidas elada,” lisab marokolane. Marokolasel Mustaphal on üks laps, ta arvab, et see on hea tervisele ja verele, kellegagi teisest kogukonnast laps saada. Egiptlane Mohamed ütleb samuti, et tal on üks laps, kuid teine on kohe sündimas. Tema isa olnud alguses väga ehmunud, et poeg teisest rahvusest naise võtta tahtis. “Nüüd on minu naine nagu tema tütar,” kinnitab Mohamed Elassal.

Tuneeslane Mohamed Salah Rekaya ütleb, et temal lapsi pole. Ta räägib, et talle meeldib väga Saaremaa loodus. “Siin on väga puhas ja lumi meeldib mulle ka!” selgitab ta. “Loodus on ikka imeline ja väga rahulik on ka siin,” kordab ta taas.

Marokolasele Mustapha Mrabtele ei meeldi siinsed tormid, kuid inimesed on okey. Samal ajal näeb ta, et praegu on eestlastel väga raske hakkama saada. “Elatustase ei ole väga kõrge, kuid Eesti areneb väga jõudsalt,” arvab ta.

Egiptlane Mohamed Elassal leiab, et Saaremaal on vahel väga külm, aga see ei ole siiski nii oluline. “Rohelus, sinine taevas, puhas vesi,” nimetab ta põhjuseid, miks on Saaremaal hea elada, ja lisab, et suureks  eeliseks on ka asukoht – kaugel suurtest linnadest, domineerib puhtus ja rahulikkus. “Lumi on ka väga hea!” teatab Püramiidide Maa mees. “Ja veel meeldib mulle see, et vabadus on saadud rahumeelselt.”

Marokolane lisab, et talle meeldib siin ka see, et inimesed ei ole riiakad ja selgitab, et talle isiklikult ei meeldi, kui inimesed teevad demokraatia ja islami nimel koledaid asju. “See ei ole mulle vastuvõetav,” kinnitab Mustapha Mrabte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 202 korda, sh täna 1)