Avalik haldus muutuste lävel

Avalik haldus muutuste lävel

VALLAVANEMA TOOL: Kui palju neid toole valimiste järel ametimeestega täidetakse, on täna teadmata.

Saare maavalitsuse saalis 12. augustil toimunud arutelul ütles Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Raimu Aardam oma avasõnas, et riik kasutab suhetes omavalitsustega jõuvõtteid.
Üks probleemidest seisneb selles, et juba töös olevate investeeringute rahastamislepinguid muudab riik oma suva järgi, jättes vallad raskesse seisu. Neid näiteid on Saaremaal mitmeid.
Samas toimetab riik eelarve koostamisel valdade rahastamisskeemidega omatahtsi, ette hoiatamata, milliseid kärpeid võib tulla. Ühel hetkel on omavalitsused pandud fakti ette, et raha ei anta, aga ülesanded on alles.

Samal teemal: Oma Saar, 13.08.2008 “Omavalitsustegelased ja teadlased ühe laua taga”.

Sissejuhatavas sõnavõtus ütles Sulev Lääne haldusjuristide ühendusest, et Saaremaale tuleku aeg langes kokku 20 aasta möödumisega kohalike omavalitsuste loomise algusest. Toona käivitati riigis detsentraliseerimise protsess ja see oli tol ajal üks põhimõttelisemaid aspekte.

“8. august 1988 oli see päev, kus hakati ametlikult läbi viima haldusreformi, ja see oli üks vähestest reformidest, mis suhteliselt kiiresti ellu viidi,” selgitas Lääne ja lisas: “Et nii läks, tuli sellest, et kõik inimesed omavalitsustest aitasid protsessile kaasa, sest tahe muutuste läbiviimiseks oli väga tugev.”

Kõige kuumemad päevad olid tol perioodil Saare maakonnas, sest Eestis sai omavalitsusliku staatuse Kuressaare esimese linnana ja Muhu esimese vallana.

Professor Erik-Juhan Truuväli märkis oma ettekandes, et MTÜ Polis sai loodud juba neli aastat tagasi ja on tegutsenud ilma suurema kärata. “Oleme olnud nii regionaal- kui ka rahandusministri juures ja arutanud küsimusi, mis on seotud kohaliku omavalitsusega. Ühingusse kuuluvad teadlased, praktikud, mitmed vallavanemad ja üks maavanem ning riigikogu liikmed kõikidest erakondadest. Nõuga on abiks ka Rootsi Kuningriigi esindaja, kokku oma 50 inimest,” märkis Truuväli.

Töö on erakondade ülene, seega kasutavad teadlased oma töös kõiki ideesid ja mõtteid, mis saadakse. Analüüsitud tulemusi kasutatakse omavalitsuste kaadri õpetamisel. Põhituumik koosneb nendest inimestest, kes 1988–90 neid asju ajasid, kaasatud on uusi tegijaid praegustest institutsioonidest.

Erik-Juhan Truuväli: “Meil on selles klubis alati vaba diskussiooni võimalus, aga teatud reeglite ja põhiarusaamade alusel, millest kinnipidamist me nõuame. Kohalik omavalitsus on pidevas liikumises ja pidevas arengus ning asub vahetus läheduses inimesele, kelle jaoks ta loodud on. Ei ole sellist asja, mis on Saaremaa asi või Harjumaa asi. Seepärast me korraldame oma üritusi eri paigus.” Ühenduse eeskuju halduskorralduses on võetud Põhjamaadest, mis tähendab võimu väga tugevat detsentraliseerimist ja põhiteenuste ülekandmist kohalikule omavalitsusele.
Truuväli märkis veel, et regionaalministri staatus Eestis ei ole see, mis ta olema peaks. Tal puudub reaalne võim ja raha muutuste elluviimiseks. Truuväli tõi näite Soome ja Rootsi baasil, kus regionaalminister on riigis praktiliselt teine rahandusminister. Selline asetus teeb haldusreformi kõikide ministeeriumide asjaks.

Tallinna tehnikaülikooli humanitaarteaduskonna professor Sulev Mäeltsemees tutvustas seda, mida on TTÜ omavalitsuste haldusala jaoks teinud ja mis on teoksil. Praegu on tehnikaülikool ainus kõrgkool, kus magistriõppes on spetsialiseerumine eraldi õppekavaga kohalikule omavalitsusele. Avaliku halduse erialal on mindud teadustöös mitmele suunale: valitsemine, avaliku teenistuse ja väikeriigi toimimise mudelid ning kohalik omavalitsus ja regionaalhaldus.

Sulev Mäeltsemees: “Legendaarne Viljandi linnapea Maramaa on öelnud, et kui midagi on kohalikus omavalitsuses püsivat, siis on see vastuolu riigiga. Küsimus on aga selles, kas neid vastuolusid püütakse lahendada või on eesmärk hoopis riigivõimu tsentraliseerimine. Toon siin näite hiljutiselt vabariigi valitsuse pressikonverentsilt, kus avaldati arvamust, et Tallinn tuleb jagada mitmeks väiksemaks omavalitsuseks. Tegelikkuses tehti selline protsess läbi paarkümmend aastat tagasi Londonis, kui Margaret Thatcher sai võimule.

Kui Londoni linnaosad olid tehtud eraldi omavalitsusüksusteks, siis järgnes see, et ühtselt sotsiaalselt toimiv linn oma elualadega, näit ühistransport jm, ei toiminud enam. Neid ühtselt toiminud funktsioone tuli üle võtma hakata ministeeriumidel ja tegelikult jõuti sinna välja, et London juhtimiseks vajati Londoni asjade ministeeriumi.”

Eesti maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp tutvustas käesoleva aasta läbirääkimisi omavalitsusliitude ja vabariigi valitsuse delegatsiooni vahel. Aasta algusest on olukord majanduses väga palju muutunud, sest raha on eelarves vähem. Selle tõttu on läbirääkimised praegu “tuha” all. “Omavalitsused ütlesid oma seisukohad selgelt välja, kahjuks on need täna aga juba kõrgelennulised,” arvas Müürsepp, lisades: “Selge on see, et neid ülesandeid, mille püstitas meie üldkogu, me läbirääkimistel ei saavuta.”

Enne riigieelarve eelnõu üleandmist riigikogule allkirjastatakse vabariigi valitsuse ja omavalitsusliitude vastav protokoll, kus on kirjas, millised on läbirääkimise tulemused. Tänaseks on saadud kaks ametlikku seisukohta: esimene oli rahandusminister Ivari Padari lubadus, et omavalitsuste raha kallale ei minda. See on protokollitud.

Kui minnakse, siis ainult juhul, kui mõni ülesanne omavalitsustelt ära võetakse. Teine seisukoht oli see, et üle peab vaatama mõningad nõuded, mis euroliitu astudes on kehtestatud ja on liiga karmid. Näitena tõi Müürsepp laste päevahoiu tingimused. Ei ole ju kusagil kodus näiteks poolteist ruutmeetrit duširuumi pinda ühe pereliikme kohta, aga lastehoiu tingimustes seda nõutakse. Veel arvas Kurmet Müürsepp, et koolitoiduraha kallale ei minda. Eeldatavasti vähendatakse haridusraha hulgas olevat investeerimiskomponenti poole võrra. Ta rõhutas veel seda, et riigikogu ja valitsus pööravad omavalitsustele liiga vähe tähelepanu.

Jaan Lõõnik Eesti omavalitsusliitude ühendusest ütles, et ühendusel oli hea koostöö regionaalminister Vallo Reimaaga, aga see lõppes järsku ministri tagasikutsumisega. “Uus minister leidis aga, et midagi polegi nagu toimunud ja milleski pole veel kokku lepitudki ja meie töö oli sellega nullitud,” väitis Lõõnik ja jätkas: “Järelikult regionaalhalduse teema ei ole täna poliitikute jaoks üldse mingi teema. Kui parlamendi tasemel arvatakse, et probleemi ei ole olemas, siis ei tähenda see sugugi, et seda pole.”

Eesti regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutuse juht Jüri Roos selgitas, millega sihtasutus oma lühikese eksisteerimisaja jooksul on tegelnud. Jüri Roos: “Me oleme loodud omavalitsuste poolt sihtasutusena. Olen siin selleks, et korjata ideid, millega võiks tegeleda ja kus võiks omavalitsusi aidata. Me oskame teatud protsesse juhtida ja paljusid dokumente ametnikele “tõlkida”, et me üksteisest ikka õigesti aru saaksime. Me laiendame oma tegevust pidevalt ja püüame leida rahastamisallikaid, et omavalitsuste vajadusi analüüsida.”

Arutelu viimane sõnavõtja oli omavalitsustegelane Ulf Johanson Rootsist, kes on viimased 8 aastat elanud Eestis ja on meie probleemidega tegelenud. Ta ütles, et Rootsis tehti haldusreformi 30 aastat tagasi. Seal alustati tekkinud probleemide põhjuste uurimisest, mitte omavalitsuste arvu prognoosimisest. “Kui raha puudub, ei saa midagi teha,” arvas Johanson. “Aga miks raha puudub ja mis homme saab?” Ta lisas, et meil on kindlasti vaja rohkem koostööd riigiga, kui seda seni on olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)