Õun asendab menüüs vorsti (13)

Õun asendab menüüs vorsti

TERVISE TEMPEL: Kui tervislikku toitu anti koolisööklates ka siiamaani, siis uuest kooliaastast on see ka riiklikult paigas. Viiner ja närimiskumm koolimenüüsse ei sobi.

Koolides tervislikku toitumist soodustav ja uuest kooliaastast kehtima hakkav määrus sätestab, et viinerit ja vorsti võib anda koolides ja lasteaedades nüüdsest vaid korra kuus. Samas peavad sööklad lastele puuvilju pakkuma vähemalt kolm korda nädalas.

Sotsiaalministri määrust saavad siiski täita vaid koolid, kus iga päev on menüüs vaid üks toit. Koolisööklates, kus õpilased saavad toite ise valida, midagi oluliselt ei muutu. Samas läheb määruse mõningate nõuete täitmine koolidele hirmkalliks, seda ei ole neil niigi napi toidurahaga lihtsalt võimalik teha.

Rasv ja vorst on pahad

Määruses öeldakse, et toit tuleb valmistada võimalikult töötlemata. Rohkes rasvas küpsetatud toidud on lasteasutustes keelatud. Samamoodi on keelatud ka suitsutatud, soolatud ja vürtsitatud toidud. Makarone ei tohi menüüs olla rohkem kui kaks korda nädalas. Viinereid ja teisi vorstitooteid tohib pakkuda vaid kord kuus. Magustoiduks ei luba määrus koolis lastele näiteks närimiskummi serveerida.

Kord nädalas peab menüüs kindlasti olema kala või kalatooted ning kolm korda nädalas tuleb pakkuda värskeid puuvilju. Köögivilju tuleb lastele anda iga päev.

Kuressaare gümnaasiumi kohvik-söökla Noorus juhataja Tiiu Smidt ütles Oma Saarele, et KG sööklas on tervislikku toitumist kogu aeg edendatud.
Tema sõnul muutub nende jaoks midagi ainult iga päev kindlat toitu söövate algklasside toitlustamise osas, sest vanematel õpilastel on võimalik toite ise valida menüüs pakutavast ja süüa seda, mida kõht parasjagu nõuab.
Smidt tunnistas, et algklasside osas läheb toitlustamine pisut keerulisemaks, kuna etteantud toidurahasumma teeb omad korrektuurid.
Nii tihedalt puuviljade ostmine selle summa eest on ikka keeruline, arvas Smidt, kellel on kasutada 10 krooni ja 40 senti õpilase kohta päevas.
Puuviljade pakkumise teeb keerulisemaks ka see, et euronõuded tegelikult samahästi kui keelavad kasutada kohalikke marju ja õunu. Importõunad tuleb korralikult pesta ja koorida.

Lasteaias pole probleemi

Kuressaare 7. lastepäevakodu kokkade jaoks läheb kõik vanaviisi edasi, kuna enam-vähem samadel alustel, kui näeb ette uus määrus, on toitlustada püütud ka siiamaani. Siiski tunnistas lasteaia kokk Marvi Aksalu, et määruse koostaja on mõnede toiduainete hindade osas olnud ebakompetentne, viidates samuti puuviljade ostmise nõudele.

Lastepäevakodu direktori Helle Karu sõnul on nende lasteaias proovitud pakkuda just pigem koduseid toite, kuna erinevate poolfabrikaatide tarbimine suureneb kodudes pidevalt. Rahaliselt loodetakse 7. lastepäevakodus hakkama saada.

Puuviljad on Euroopa prioriteet

Tervisekaitseinspektsiooni toitumise peaspetsialisti Olga Volkova sõnul on uue määruse eesmärgiks kaitsta ja edendada laste tervist, tagades lasteasutustes pakutava toidu mitmekesisuse ja tasakaalustatuse, mis vastaks kaasaegsetele ja eakohastele toitumissoovitustele.

“Viinerid ja keeduvorst on küll sageli laste lemmikud, kuid sisaldavad säilitusainetest nitriteid, palju peitrasva ja küllastunud rasvhappeid, mille kogust laste toidus on vaja piirata, et viia miinimumini tulevikus südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski,” märkis Volkova.

Puuviljade kolm korda nädalas jagamise kohta ütles Volkova, et koolides puuviljade jagamine on Euroopa Liidu poliitika. “Juulis võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse eraldada lastele koolis puuvilja andmiseks 90 miljonit eurot igal aastal alates aastast 2009,” rääkis tervisekaitseametnik, lisades, et üleeile tegi Euroopa Komisjon ettepaneku algatada ka vastav programm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 87 korda, sh täna 1)