Suuriku pank Tagamõisa poolsaarel jätkuvalt teadlaste huviorbiidis

Suuriku pank Tagamõisa poolsaarel jätkuvalt teadlaste huviorbiidis

UNIKAALNE SUURIKU PANK: Paleontoloog Mare Isakeri arvates pakub Suuriku teadlastele jätkuvalt huvi, kuna panga murenedes paljanduvad uued kihid, mida uurida tasub.

Märkimaks Vaika-Vilsandi kaitseala 98. aastapäeva ja tähistamaks rahvusvahelist Maa-aastat, korraldas riiklik looduskaitsekeskus Loona näitusemajas ja Suuriku pangal loodushuvilistele kivipäeva, kus lektoritena esinenud Juho Kirs Tartu ülikooli geoloogiainstituudist ja Mare Isaker sama kõrgkooli loodusmuuseumist tõdesid, et Suuriku pank oma unikaalsusega on jätkuvalt teadlaste huviorbiidis.

Ligi poolsada huvilist said nii Loonal kui ka looduses täieliku ülevaate kividest, kivimitest, nende tekkest, koostisest jne.

“See on umbes 1,54 miljardit aastat vana, üks selliseid vulkanismi jäänuseid,” näitas Juho Kirs kaunil mererannal Suuriku panga all sinna rännutee ette võtnud inimestele üht iseäralikku leidu.
Juho Kirs rääkis ja tutvustas eile rahvale põhiliselt neid kive, mis randa rändkividena tulnud.
“Rändkivid on siia tulnud liustiku turjal paarkümmend tuhat aastat tagasi ja jäänud pärast jää sulamist maha,” teavitas Kirs.

Paleontoloog Mare Isaker on uurinud kivimite kihte, mis Suurikul pangana paljandunud. “See on umbes 430 miljonit aastat tagasi eksisteerinud merelubimuda, mis nüüdseks lubjakiviks kivistunud. See on praktiliselt ekvaatoril olnud troopiline merepõhi ja seal kivistunud muda on andnud meile lubjakivid. Geoloogid nimetavad seda lubjakivide kihti Jaani lademeks. Selles on igasuguseid fossiile, organismide kodasid, mis pärast organismide hukkumist siia jäänud. Nii palju settekivimeid, milles on nii palju organismide kodade fragmente moondumata kujul, mis säilinud esialgseina, on maailmas suhteliselt vähe. Selle paiga unikaalsus ongi selles, et vanad kivimid on säilinud oma esialgse ilmega. Ürgse mereelustiku kohta saab siit päris hea pildi,” selgitas Juho Kirs.

Mare Isakeri sõnul leidub Suurikul väga unikaalseid okasnahkseid meriliiliaid. Veel said huvilised teada, et Suuriku panka on üsna põhjalikult uuritud. Teadlaste arvates ei tohiks seal nende jaoks avastamata maad olla. “Selle paiga tähelepanuväärsus seisnebki selles, et vana materjal on siin nii ehedal kujul kättesaadav,” lisas Juho Kirs.

Samas arvasid Isaker ja Kirs, et geoloogid võivad tulevikus Suuriku pangalt veel hulgaliselt huvipakkuvaid leide saada.

“Pank mureneb. Mahakukkunud kivilahmakad loksutab meri läbi ja sealt võib tõesti uusi asju välja tulla. Tormidega tuleb järjest uusi kihte välja ja see teebki uurimise huvitavaks,” rääkis Mare Isaker.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)